Uudistepäeva kokkuvõte 2. septembril: Kiil andis Tallinna Sadama kohtusse, Samsung kutsub uued nutitelefonid tagasi ja Hiina korrastab maakaarte ({{commentsTotal}})

Siin on uudised, mis on mõjutanud tänast uudistepäeva!

Allan Kiil andis Tallinna Sadama töölepingu lõpetamise tõttu kohtusse

Altkäemaksu võtmises kahtlustatav endine Tallinna Sadama juhatuse liige Allan Kiil andis Tallinna Sadama vastu sisse tsiviilhagi töölepingu lõpetamise tõttu kinnitas ERR-i portaalile Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm.

Kalm peab Kiili hagi, kus korruptsioonisüüdistuse saanud mees nõuab Tallinna Sadamalt 24 000 eurot, kummaliseks.

Tallinna Sadam plaanib ka ise võimalikku tsiviilhagi nii Allan Kiili kui ka Ain Kaljuranna vastu, kuid Kalmu sõnul pole seda veel esitatud, sest sadam ootab kriminaaluurimise tulemusi.

Keskerakonna juhatus koguneb Savisaare ettepanekul pühapäeval

Keskerakonna juhatuse koosolek toimub erakonna esimehe Edgar Savisaare palvel pühapäeval. Koosoleku ainsaks päevakorrapunktiks on eelmise peasekretäri Priit Toobali antud 450 000 euro suurune garantiikiri reklaamiärimees Paavo Pettai firmale.

Keskerakonna aseesimees ja varem nn Savisaare leeri kuulunud Jaanus Karilaid ütles reedel, et kui juhatuse koosolekul ammendavaid vastuseid Toobali garantiikirja kohta ei tule, ootavad erakonna juhtimist ees kauaoodatud muutused.

Keskerakonna pressiesindaja ütles ERR-i uudisteportaalile, et enamusele juhatuse liikmetest sobis koosoleku aja muutmine, kuigi algselt soovisid üheksa keskerakonna juhatuse liiget teha koosoleku esmaspäeval.

Samsung kutsub tagasi Note 7 telefonid

Samsung teatas, et peatab akuprobleemide tõttu uue Note 7 telefonide müügi ja kutsub seni müüdud seadmed tagasi. Tegu on ettevaatusabinõuga, sest eilse päeva seisuga oli Samsung teadlik 35 juhtumist üle maailma, kus telefoni aku on laadimise ajal või pärast seda plahvatanud

Praegu selgitatakse koos varustajatega välja, kas turul on müügil teisigi võimalikke defektse akuga seadmeid. Samsung Eesti mobiilidivisjoni juhi Antti Aasma sõnul pole Baltikumis seni tuvastatud ühtegi säärast juhtumit.

Samsungi uue mudeli Galaxy Note 7 tavamüügi algus Baltimaades on edasi lükkunud oktoobrisse. Eeltellimuste kaudu juba kasutajateni jõudnud nutitelefonid vahetab Samsung järgnevate nädalate jooksul välja.

Hiina karmistab kontrolli veebis avaldatud maakaartide üle

Hiina karmistab veebis avaldatud maakaarte puudutavaid reegleid ajal, mil riigil on naaberriikidega mitmeid territoriaalvaidlusi.

Valitsus märkas, et mõned maakaardid olid ebatäpsed ning seetõttu suurendab riikliku suveräänsuse ja huvide kaitseks maakaartide kontrolli ja annab korraldusi puudujääkide parandamiseks, kirjutas riiklik uudisteagentuur Xinhua.

Xinhua sõnul on taoline praktika kahjustanud Hiina territoriaalset suveräänsust, riiklikku julgeolekut ja huve ning võib takistada rahvusvahelisel kogukonnal mõista Hiina valitsuse seisukohti.

Korraldus anti pärast Haagis asuva alalise vahekohtu (PCA) juulis tehtud otsust, et Hiinal puuduvad ajaloolised õigused Lõuna-Hiina mere üle.

USA lisas Krediidipanga Venemaale kehtestatud sanktsioonide nimekirja

Eile lisati Eesti Krediidipank USA võimude poolt Venemaa vastaste majandussanktsioonide nimistusse, kuna ligi 60 protsenti panga aktsiatest kuulub Vene BM-Bankile. Krediidipank teatas, et Euroopa Liidu poolt kehtestatud samalaadsed sanktsioonid Krediidipanka ei hõlma.

Krediidipanga nõukogu esimehe Andrus Kluge sõnul peab pank USA "musta nimekirja" sattumise tõttu hakkama ilmselt vastama välispartnerite küsimustele.

Samas märkis Kluge, et Krediidipanga äritegevust USA samm eriti ei mõjuta, sest nende tegevus on suunatud eelkõige Eesti turule. Ühtlasi kinnitas pank, et nende finantsseisund on tugev.

Ross: buumiaegset majanduskasvu ei ole mõistlik taga igatseda

Tänasel Euroopa Liidu asjade komisjoni parlamentaarsel kuulamisel kerkis üles küsimus, kui tõsiselt peaks suhtuma euroala kollapsi kuulutajatesse. Ross vastas, et alati on neid, kes kuulutavad katastroofi ja lagunemist, seda ka Euroopa rahaliidu puhul.

Neid tuleb küll tõsiselt võtta, aga teadvustada, et riskil on suur mõju, ent väike tõenäosus, vastasel juhul segab see investeerimistegevust.

"Viimased aastad on olnud osaliselt väga huvitavad, sest need näitavad, kui sotsiaalne loom me oleme inimesena. Millegipärast on meil tahtmine näha, et normaalne kasv on see, kui valida ajaloost välja buumi kõige kuumemad ajad ja öelda, et see on normaalsus. Ja pärast nutta taga, et kus meil see kasv on," sõnas ta.

Asekantsler märkis, et Eestis liigutakse selles tsüklis iga natukese aja tagant, seda ka Euroopa ja globaalse diskussiooni puhul.

"Kui saaks natuke öelda, et ärge päris seda buumi taga otsige," ütles ta ja lisas, et 4-5-protsendilise kasvu ihkamise asemel tuleks püüelda väiksemamahulise kasvu poole.

WADA peadirektor: häkkerid ründavad meid igapäevaselt, kahtlustame venelasi

Maailma Antidopingu (WADA) peadirektor Olivier Niggli kahtlustab vene häkkereid korduvates sissemurdmiskatsetes WADA veebiküljele.

"Häkkerid ründavad meid juba pea kolm nädalat iga päev," sõnas Niggli Norra ringhäälingule NRK. "See toimub pidevalt ja häirib väga. Meil on tõsised kahtlused, et häkkerid tulevad Venemaalt."

Niggli lisas, et WADA ja informaatorid saavad regulaarselt ähvardusi ja rünnakuid e-posti kontodele. Ka kahtlustab ta, et häkkerid kasutavad pealtkuulamisseadmeid.

WADA on varem öelnud, et häkkerid pääsesid ligi agentuuri arvutisüsteemi ja tuntud informaatori Julia Stepanova kontole. Samuti antidopingu administreerimissüsteemile ADAMS.

Ilmateade: laupäev tuleb vihmane

Homme pilvisus tiheneb. Lääne-Eesti saartelt algav vihmasadu laieneb õhtuks Ida-Eestisse. Kohati võib olla äikest. Tuul pöördub lõunakaarde 4-9, Lääne-Eesti saartel puhanguti 12-14 m/s. Õhutemperatuur on 16..20°C.

 

 

Toimetaja: Allan Rajavee



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: