Valitsus peab leidma katteallikad varasemale eesistumisele ja liitlaste pataljonile ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Tauno Tõhk

Tuleva aasta riigieelarve osas on valitsus paljud kulud läbi vaielnud juba kevadel, kuid siiski tuleb leida katteallikad muu hulgas näiteks varasemaks nihkunud EL-i eesistumisperioodile ning liitlasvägede pataljonile.

Valitsus arutas neljapäeval 2017. aasta riigieelarve eelnõuga seonduvat. Rahandusminister Sven Sester ei avaldanud reedel veel ERR-i uudisteportaalile suurusjärku, kui palju tuleva aasta eelarve tänavuse võrreldes kasvab.

"Lõplikud numbrid saavad selgemaks lähiajal, praegu käib eelarve reaalne kokkupanemine. Ma võin küll öelda, et dünaamikas on eelarve ikka kasvavas tempos, meie tulubaas suureneb ja ka kulubaas suureneb."

Tuleva aasta riigieelarve toetub rahandusministeeriumi sügisprognoosile. BNS avaldas täna, et ministeerium langetab ilmselt majanduse kasvuprognoosi 1,5 protsendile

Sester ei soovinud täna prognoosinumbritest rääkida. Tema sõnul olid valitsusel eile olemas teatud komponendid prognoosist, kuid osa on veel lahtine.

Valitsus arutab eelarvet nii 8. septembril kui 15. septembril. Prognoosi tutvustab rahandusministeerium valitsuskabinetile 15. septembril ning samal päeval saab see ka avalikuks.

"Vaadates teisi prognoosijaid, siis rahandusministeerium on olnud pigem konservatiivne kui optimistlik," ütles Sester.

Mitmed vaidlused peeti juba kevadel

Sesteri sõnul on tuleva aasta eelarve kokkupanek selle võrra lihtsam, et suuremad vaidlused peeti ära kevadel riigieelarve strateegiat koostades. "Kui varasemalt on ministrite kahepoolsed kohtumised toimunud vahetult enne [riigieelarve eelnõu menetlust], üldiselt augustis, siis seekord peeti need ära juba märtsis ja aprillis," selgitas ta.

Näiteks on tema sõnul olukord selge kolmanda lapse toetuse, madalapalgaliste tulumaksutagastuse ja sotsiaalmaksu langetamise osas.

Küll aga peab valitsus arutama, kuidas leida katteallikad kulutustele, mis said selgeks alles pärast kevadet. Nendeks on näiteks varasemaks nihkunud Euroopa Liidu eesistumisperiood ning liitlasvägede pataljoni tulek.

"Kindlasti pingestab [varasem eesistumine] eelarvet. Kulud, mis olid kavandatud 2018. aastaks, tuleb nüüd teha varem. Kuna meie eesmärk on struktuurne eelarvetasakaal või ülejääk, siis me peame vaatama, kuidas leida katteallikad. Võib-olla saame me osaliselt leida katteallikad aastate lõikes."

Palgafondi kasv

Valitsus leppis juba kevadel kokku, et hariduse, sotsiaalhoolekande, sisejulgeoleku ja kultuuri valdkonnas kasvab palgafond kaks protsenti. Sester toonitas, et tegu on just palgafondi kasvuga - kui ministrid või asutuste juhid suudavad töötajaskonda vähendada, saab palka tõsta rohkem.

Välistatud pole, et palgatõusuks suunatakse rohkem raha, kuid see pole veel selge. "[Kui prognoos on paigas], saame me teada, millised on meie võimalused täiendavalt palgafondi suurendada."

Riigipalgaliste arv peab Sesteri sõnul kindlasti vähenema ka tuleval aastal. "Eesti riik on hetkel kahjuks vananev ja vähenev. Sellest tulenevalt peab ka avalik sektor adapteeruma."

Rahandusministri sõnul hakatakse valitsuskabinetis üle vaatama, kuidas on ministeeriumid ja ametkonnad töötajaskonna vähenemise osas oma ülesannetega hakkama saanud.

Riigieelarve eelnõu annab valitsus ilmselt riigikogule üle 27. septembril.

Toimetaja: Oliver Kahu



Abilinnapea Arvo Sarapuu esitles Tallinna Jäätmekeskuse ostetud uusi prügiautosid.

Kapo pidas prügiäri kriminaalasja raames kinni Arvo Sarapuu

Uuendatud: 18.06 Kaitsepolitsei vabastas Sarapuu vahi alt

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.