Valitsus peab leidma katteallikad varasemale eesistumisele ja liitlaste pataljonile ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Tauno Tõhk

Tuleva aasta riigieelarve osas on valitsus paljud kulud läbi vaielnud juba kevadel, kuid siiski tuleb leida katteallikad muu hulgas näiteks varasemaks nihkunud EL-i eesistumisperioodile ning liitlasvägede pataljonile.

Valitsus arutas neljapäeval 2017. aasta riigieelarve eelnõuga seonduvat. Rahandusminister Sven Sester ei avaldanud reedel veel ERR-i uudisteportaalile suurusjärku, kui palju tuleva aasta eelarve tänavuse võrreldes kasvab.

"Lõplikud numbrid saavad selgemaks lähiajal, praegu käib eelarve reaalne kokkupanemine. Ma võin küll öelda, et dünaamikas on eelarve ikka kasvavas tempos, meie tulubaas suureneb ja ka kulubaas suureneb."

Tuleva aasta riigieelarve toetub rahandusministeeriumi sügisprognoosile. BNS avaldas täna, et ministeerium langetab ilmselt majanduse kasvuprognoosi 1,5 protsendile

Sester ei soovinud täna prognoosinumbritest rääkida. Tema sõnul olid valitsusel eile olemas teatud komponendid prognoosist, kuid osa on veel lahtine.

Valitsus arutab eelarvet nii 8. septembril kui 15. septembril. Prognoosi tutvustab rahandusministeerium valitsuskabinetile 15. septembril ning samal päeval saab see ka avalikuks.

"Vaadates teisi prognoosijaid, siis rahandusministeerium on olnud pigem konservatiivne kui optimistlik," ütles Sester.

Mitmed vaidlused peeti juba kevadel

Sesteri sõnul on tuleva aasta eelarve kokkupanek selle võrra lihtsam, et suuremad vaidlused peeti ära kevadel riigieelarve strateegiat koostades. "Kui varasemalt on ministrite kahepoolsed kohtumised toimunud vahetult enne [riigieelarve eelnõu menetlust], üldiselt augustis, siis seekord peeti need ära juba märtsis ja aprillis," selgitas ta.

Näiteks on tema sõnul olukord selge kolmanda lapse toetuse, madalapalgaliste tulumaksutagastuse ja sotsiaalmaksu langetamise osas.

Küll aga peab valitsus arutama, kuidas leida katteallikad kulutustele, mis said selgeks alles pärast kevadet. Nendeks on näiteks varasemaks nihkunud Euroopa Liidu eesistumisperiood ning liitlasvägede pataljoni tulek.

"Kindlasti pingestab [varasem eesistumine] eelarvet. Kulud, mis olid kavandatud 2018. aastaks, tuleb nüüd teha varem. Kuna meie eesmärk on struktuurne eelarvetasakaal või ülejääk, siis me peame vaatama, kuidas leida katteallikad. Võib-olla saame me osaliselt leida katteallikad aastate lõikes."

Palgafondi kasv

Valitsus leppis juba kevadel kokku, et hariduse, sotsiaalhoolekande, sisejulgeoleku ja kultuuri valdkonnas kasvab palgafond kaks protsenti. Sester toonitas, et tegu on just palgafondi kasvuga - kui ministrid või asutuste juhid suudavad töötajaskonda vähendada, saab palka tõsta rohkem.

Välistatud pole, et palgatõusuks suunatakse rohkem raha, kuid see pole veel selge. "[Kui prognoos on paigas], saame me teada, millised on meie võimalused täiendavalt palgafondi suurendada."

Riigipalgaliste arv peab Sesteri sõnul kindlasti vähenema ka tuleval aastal. "Eesti riik on hetkel kahjuks vananev ja vähenev. Sellest tulenevalt peab ka avalik sektor adapteeruma."

Rahandusministri sõnul hakatakse valitsuskabinetis üle vaatama, kuidas on ministeeriumid ja ametkonnad töötajaskonna vähenemise osas oma ülesannetega hakkama saanud.

Riigieelarve eelnõu annab valitsus ilmselt riigikogule üle 27. septembril.

Toimetaja: Oliver Kahu



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema