10 muudatust Soome riigieelarves, mis kindlasti puudutavad ka eestlasi ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Soome valitsus on jõudnud kokkuleppele järgmise aasta riigieelarves. Valisime välja kümme sellist muudatust, mis moel või teisel mõjutavad ka Soomes elavate ja/või töötavate eestlaste elu.

VÕIT

Tulumaks langeb

Üksikisiku tulumaksu langetatakse läbivalt 0,6 protsendipunkti. Samas on see kompensatsioon nn konkurentsivõime lepingu eest. See on valitsuse, tööandjate ja ametiühingute ühiskondlik lepe, mille eesmärk on parandada ettevõtete konkurentsivõimet. Selle saavutamiseks lepe kärbib ja kehvendab töötajate positsioone: üldist palgatõusu ei tule, töötaja pensioni- ja töötuskindlustusmaks tõusevad.
Kokkuvõttes on seis siiski selline, et palgatöölised jäävad ikkagi võidule. 3300 eurot kuus teeniv inimene võidab 17 eurot kuus, 2200 eurot teeniv 10 eurot kuus.

Lasteaiatasud ei tõuse, vaid langevad

Valitsuse plaanidesse kuulunud lasteaiatasude tõstmise kavast loobuti. Lisaks hoopis langetatakse väikese sissetulekuga väikeperede lasteaiatasusid. Näiteks 2200-eurose kuusissetulekuga üksikhooldaja ühe lapse tasu langeb 59 euro võrra kuus.

Vanad püsitöötud pensionile

Põlissoomlased said oma tahtmise ja valitsus otsustas lubada vähemalt viis aastat töötuna olnud vähemalt 60-aastased Soome elanikud pensionile – isegi kui nende ametlik pensioniiga veel käes pole.

Väiketööde nõudlus kasvab

Majapidamised saavad õiguse arvata enda tellitud kodustele töödele kulutatud summast maksudeklaratsioonis maha senise 45 protsendi asemel 50 protsenti. See võib lisada muu hulgas väikeremondi-, koristus- jms teenuste nõudlust tavaliste majapidamiste hulgas.

Pisifirmadele maksuvabastus
Väikeettevõtetele seatakse sisse maksuvaba tulu määr: 5 protsenti teenitud tulust.

Käibemaksusüsteem õiglasemaks

Väikeettevõtete käibemaksukohustus muutub. Nüüd määrab käibemaksu maksukohusluse hetke ära sellega seotud arve tasumise kuupäev, mitte arve väljastamise kuupäev, nagu varem. Vana süsteem seadis raskustesse need ettevõtjad, kelle kliendid ei tasunud arveid õigeaegselt, sest ettevõtja pidi tasuma käibemaksu hoolimata sellest, et ta raha polnud saanud.

KAOTUS

Sotsiaaltoetuste määr langeb

0,85 protsenti väheneb muu hulgas lastetoetus, töötutoetus, laste kodus hooldamise toetus ning üldpension. Nende sissetulekute saajate toetused langevad 1-9 euro võrra kuus.

Auto kasutusmaks tõuseb, maksu alla ka mootorpaadid ja -rattad

Soomes käibel oleva automaksu nn põhiosa tõuseb 36,50 euro võrra aastas. Lisaks automaksule võetakse kasutusele ka paadi- ning mootorrattamaks. Valitsus kavatseb koguda nii 50 miljonit eurot. Maksu suuruse määrab mootori võimsus, väiksemad paadid ja purjekad jäävad sellest puutumata.

Ravimite omaosalus tõuseb
Eriti puudutab see II tüübi diabeeti põdevaid patsiente, kes peavad oma rohtude eest 1-25 eurot kuus rohkem maksma (sõltuvalt sissetulekutest).

NII JA NAA

Kütuse- ja tubakaaktsiis tõuseb

Bensiin 95E hakkab maksma 2,5 senti liitri kohta praegusest rohkem. Tubakatoodete aktsiis tõuseb kaks korda: aasta alguses ja juuli algul. Praegu 6 eurot maksev sigaretipakk saab hinnale juurde 0,5 eurot. See võib mõjutada tubakatoodete sissevedu Eestist.

Muudatusi on tulekul ka töötuskindlustushüvitise süsteemi, kuid need kavatseb valitsus lukku lüüa koos tööandjaliitude ja ametiühingutega.

Allikad: Soome rahandusministeerium, Soome maksumaksjate keskliit, Helsingin Sanomat, Yle



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.
Fotod: Ratas külastas Ruhnut ja Saaremaad

Peaminister Jüri Ratas viibib kolmepäevasel ringreisil Saare maakonnas. Neljapäeval külastas Ratas Ruhnu saart ning reedel kohtus Saaremaa ettevõtjate ja omavalitsusjuhtidega. Edasi väisab peaminister Abrukat ning laupäeval Vilsandi saart. 

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema