10 muudatust Soome riigieelarves, mis kindlasti puudutavad ka eestlasi ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Soome valitsus on jõudnud kokkuleppele järgmise aasta riigieelarves. Valisime välja kümme sellist muudatust, mis moel või teisel mõjutavad ka Soomes elavate ja/või töötavate eestlaste elu.

VÕIT

Tulumaks langeb

Üksikisiku tulumaksu langetatakse läbivalt 0,6 protsendipunkti. Samas on see kompensatsioon nn konkurentsivõime lepingu eest. See on valitsuse, tööandjate ja ametiühingute ühiskondlik lepe, mille eesmärk on parandada ettevõtete konkurentsivõimet. Selle saavutamiseks lepe kärbib ja kehvendab töötajate positsioone: üldist palgatõusu ei tule, töötaja pensioni- ja töötuskindlustusmaks tõusevad.
Kokkuvõttes on seis siiski selline, et palgatöölised jäävad ikkagi võidule. 3300 eurot kuus teeniv inimene võidab 17 eurot kuus, 2200 eurot teeniv 10 eurot kuus.

Lasteaiatasud ei tõuse, vaid langevad

Valitsuse plaanidesse kuulunud lasteaiatasude tõstmise kavast loobuti. Lisaks hoopis langetatakse väikese sissetulekuga väikeperede lasteaiatasusid. Näiteks 2200-eurose kuusissetulekuga üksikhooldaja ühe lapse tasu langeb 59 euro võrra kuus.

Vanad püsitöötud pensionile

Põlissoomlased said oma tahtmise ja valitsus otsustas lubada vähemalt viis aastat töötuna olnud vähemalt 60-aastased Soome elanikud pensionile – isegi kui nende ametlik pensioniiga veel käes pole.

Väiketööde nõudlus kasvab

Majapidamised saavad õiguse arvata enda tellitud kodustele töödele kulutatud summast maksudeklaratsioonis maha senise 45 protsendi asemel 50 protsenti. See võib lisada muu hulgas väikeremondi-, koristus- jms teenuste nõudlust tavaliste majapidamiste hulgas.

Pisifirmadele maksuvabastus
Väikeettevõtetele seatakse sisse maksuvaba tulu määr: 5 protsenti teenitud tulust.

Käibemaksusüsteem õiglasemaks

Väikeettevõtete käibemaksukohustus muutub. Nüüd määrab käibemaksu maksukohusluse hetke ära sellega seotud arve tasumise kuupäev, mitte arve väljastamise kuupäev, nagu varem. Vana süsteem seadis raskustesse need ettevõtjad, kelle kliendid ei tasunud arveid õigeaegselt, sest ettevõtja pidi tasuma käibemaksu hoolimata sellest, et ta raha polnud saanud.

KAOTUS

Sotsiaaltoetuste määr langeb

0,85 protsenti väheneb muu hulgas lastetoetus, töötutoetus, laste kodus hooldamise toetus ning üldpension. Nende sissetulekute saajate toetused langevad 1-9 euro võrra kuus.

Auto kasutusmaks tõuseb, maksu alla ka mootorpaadid ja -rattad

Soomes käibel oleva automaksu nn põhiosa tõuseb 36,50 euro võrra aastas. Lisaks automaksule võetakse kasutusele ka paadi- ning mootorrattamaks. Valitsus kavatseb koguda nii 50 miljonit eurot. Maksu suuruse määrab mootori võimsus, väiksemad paadid ja purjekad jäävad sellest puutumata.

Ravimite omaosalus tõuseb
Eriti puudutab see II tüübi diabeeti põdevaid patsiente, kes peavad oma rohtude eest 1-25 eurot kuus rohkem maksma (sõltuvalt sissetulekutest).

NII JA NAA

Kütuse- ja tubakaaktsiis tõuseb

Bensiin 95E hakkab maksma 2,5 senti liitri kohta praegusest rohkem. Tubakatoodete aktsiis tõuseb kaks korda: aasta alguses ja juuli algul. Praegu 6 eurot maksev sigaretipakk saab hinnale juurde 0,5 eurot. See võib mõjutada tubakatoodete sissevedu Eestist.

Muudatusi on tulekul ka töötuskindlustushüvitise süsteemi, kuid need kavatseb valitsus lukku lüüa koos tööandjaliitude ja ametiühingutega.

Allikad: Soome rahandusministeerium, Soome maksumaksjate keskliit, Helsingin Sanomat, Yle



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: