Eestis mõjub Brexit enim teenuste sektorile ({{commentsTotal}})

Kuna Suurbritannia on Eesti neljas teenuste ekspordi partner, siis brittide Euroopa Liidust lahkumine mõjuks kõige rängemalt just teenuste sektorile, ütles majandusministeeriumi asekantsler Keit Kasemets.

Kui juunis ütles napilt üle poole brittidest Euroopa Liidule "ei" kantuna immigratsioonivastastest meeleoludest, siis täna tuleb Suuurbritannial leppida sellega, et tegelikult on sisserändajatel nende tööjõuturul ja majandusarengus oluline roll mängida, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui me vaatame täna numbreid, siis näeme, et Ida-Euroopa riikidest pärit tööjõud on kõrgemini hõivatud kui kohalik tööjõud ehk nad ei ela tegelikult sotsiaalkindlustusest. Ja kõik, kes on majandusanalüüse lugenud, on näinud, et võõrtööjõu sissetoomine Inglismaal on igati positiivne olnud ja Inglismaa, Suurbritannia majandusarengule kaasa aidanud," selgitas Tartu ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan Raul Eamets.

Seetõttu tuleb Eametsa hinnangul brittidel kehtestada teatud kvoodid, et vajalik tööjõud neile alles jääks.

Eesti vaatest on majandusministeeriumi siseturu asekantsleri Keit Kasemetsa kinnitusel Brexitil suurem mõju teenuste ekspordile kui kaubavahetusele.

"Täna on britid meie neljas teenuste ekspordi partner ja nii veoteenuste, äriteenuste kui ka reisiteenuste puhul on see mõju meile selgesti nähtav," tõdes Kasemets.

Üks negatiivne joon, mida ebakindlus ja Euroopa majandusest viiendiku kaotamine kaasa toob, on asjatundjate sõnul protektsionism.

"Kui me vaatame ka eelmise nädala Saksamaa ja Prantsusmaa vastavate ministrite väljaütlemisi vabakaubanduslepingu teemal USA-ga, siis see on ju kantud kõik eelkõige protektsionismist ja segatud populismiga. See on tõsine oht ja see on kohal. Ja kindlasti see süveneb tänu Brexitile," rääkis riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling.

Euroopa Liidu asjade komisjoni korraldatud arutelul osalejad leidsid, et Brexiti mõjudega toimetulekut raskendab liikmesriikides seas leviv tendents keerata Euroopa ühtsele poliitikale selg ning tegutseda omapäi.

Toimetaja: Merili Nael



Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.