Eestis mõjub Brexit enim teenuste sektorile ({{commentsTotal}})

Kuna Suurbritannia on Eesti neljas teenuste ekspordi partner, siis brittide Euroopa Liidust lahkumine mõjuks kõige rängemalt just teenuste sektorile, ütles majandusministeeriumi asekantsler Keit Kasemets.

Kui juunis ütles napilt üle poole brittidest Euroopa Liidule "ei" kantuna immigratsioonivastastest meeleoludest, siis täna tuleb Suuurbritannial leppida sellega, et tegelikult on sisserändajatel nende tööjõuturul ja majandusarengus oluline roll mängida, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui me vaatame täna numbreid, siis näeme, et Ida-Euroopa riikidest pärit tööjõud on kõrgemini hõivatud kui kohalik tööjõud ehk nad ei ela tegelikult sotsiaalkindlustusest. Ja kõik, kes on majandusanalüüse lugenud, on näinud, et võõrtööjõu sissetoomine Inglismaal on igati positiivne olnud ja Inglismaa, Suurbritannia majandusarengule kaasa aidanud," selgitas Tartu ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan Raul Eamets.

Seetõttu tuleb Eametsa hinnangul brittidel kehtestada teatud kvoodid, et vajalik tööjõud neile alles jääks.

Eesti vaatest on majandusministeeriumi siseturu asekantsleri Keit Kasemetsa kinnitusel Brexitil suurem mõju teenuste ekspordile kui kaubavahetusele.

"Täna on britid meie neljas teenuste ekspordi partner ja nii veoteenuste, äriteenuste kui ka reisiteenuste puhul on see mõju meile selgesti nähtav," tõdes Kasemets.

Üks negatiivne joon, mida ebakindlus ja Euroopa majandusest viiendiku kaotamine kaasa toob, on asjatundjate sõnul protektsionism.

"Kui me vaatame ka eelmise nädala Saksamaa ja Prantsusmaa vastavate ministrite väljaütlemisi vabakaubanduslepingu teemal USA-ga, siis see on ju kantud kõik eelkõige protektsionismist ja segatud populismiga. See on tõsine oht ja see on kohal. Ja kindlasti see süveneb tänu Brexitile," rääkis riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling.

Euroopa Liidu asjade komisjoni korraldatud arutelul osalejad leidsid, et Brexiti mõjudega toimetulekut raskendab liikmesriikides seas leviv tendents keerata Euroopa ühtsele poliitikale selg ning tegutseda omapäi.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: