Pirita TOP-i naabruses on alanud ehitustööd ({{commentsTotal}})

{{1472831524000 | amCalendar}}

Tallinnas olümpiapurjespordikeskuse külje all on alanud ehitustööd. Praegu kindlustatakse kallast ning pärast kommunikatsioonide paigaldamist algab tõsisem ehitus. Selle projekti üle on vaieldud rohkem kui kümme aastat.

Kaldaala kindlustamisega võetakse merelt veidi maad juurde. Ehitustööd on suuremahulised ning kestavad suure tõnäosusega mitu aastat, vahendas "Aktuaalne kaamera".

TOP-i nõukogu esimees Aivar Tuulberg ütles, et Pirita TOP-i juurde kerkivad tulevikus nii kortermajad kui ka kauplused ning rannapromenaad.

"Suuresti on siin ettevalmistustööd järgmiseks aastaks, kaldakindlustuse renoveerimine ja samas tuleb välja vahetada kõik siin 40 aastat vanad torustikud ja trassid. Eks neid kaevetöid jagub siin pikemaks ajaks," selgitas Tuulberg.

Vaidlused selle üle, kas ja mida Piritale ehitada võiks ja peaks, algasid kohe pärast seda, kui Pirita TOP-i hoone pani riik koos selle ümber asuva maaga müüki. Kokku kestsid arutelud üle kümne aasta ja ainuüksi kohtuvaidlustele kulus kaks aastat.

"Väga hea, et me kaks aastat kohut käisime. Muidu oleks saanud siin jälle järjekordse korruptsioonisüüdistuse. Siin vähemalt kohus leidis, et see, mis tehtud on, nii meie kui Tallinna linna poolt, on tehtud õigesti," rääkis Tuulberg.

Ehituskavade, eriti just korterelamute suhtes, on olnud kriitilised nii kohalike elanike ühendused kui ka Pirita linnaosavalitsus. Arvati näiteks, et TOP-i lähedusse sobiks paremini koolimaja.

Linnaosa vanem Tõnis Mölder ütles, et tema pooldas varem ideed, et Piritale võiks ehitada Estoniale uue teatrimaja.

"Pirita linnaosavalitsus vaatab ka seda täna juba selles mõttes kaine pilguga, et planeering on kehtestatud, kohtuvaidlused lõppenud ja me peame vaatama seda niimoodi, et täna siia rajatavad asjad vastaksid kehtestatud planeeringutele ja nõuetele, mis linn on seadnud. Eks me jälgime seda ehitustegevust siin," rääkis Mölder.

TOP-i ümbrusse on kerkimas nii kolmekorruselised kortermajad kui ka kauplused ja rannapromenaad. Aivar Tuulberg ütles, et ala jääb kõigile avatuks.

"Ei tule sinna alale ühtegi piiret. Suhteliselt segahoonestusala: ärid, teenindus, korterid. Nii nagu ta oli avatud ala, nii ta ka jääb avatud alaks," ütles Tuulberg.

Linnaosavanem loodab, et käimasoleva arhitektuurikonkursi tulemusel kerkivad TOP-i ümbusse sellised korterelamud, mis sealse ümbrusega sobivad.

Toimetaja: Merili Nael



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

SPORT
Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: