Peaminister ja haigekassa nõukogu liikmed tõdesid reformi vajadust ({{commentsTotal}})

Peaminister Taavi Rõivas kohtus täna tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsari ja ametiühingute keskliidu esimehe Peep Petersoniga, et arutada haigekassa eelarve suureks paisunud defitsiiti.

Peaministri sõnul jõuti kohtumisel ühele meelele, et jooksva aasta defitsiidist rääkides on oluline tegeleda kulude üle vaatamisega, samas räägiti ka sellest, et haigekassa 15-liikmelist nõukogu võiks koomale tõmmata, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Nõukogu, mille liikmed on nii Peterson kui ka Tamsar, ootab nüüd juhatuselt konkreetseid ettepanekuid selle aasta defitsiidi vähendamiseks 14. septembril. Seejärel tutvustab nõukogu esimees Jevgeni Ossinovski ettepanekuid valitsusele.

"Me peame ikkagi ühiselt otsa vaatama sellele, kuidas tulevikus planeerimisvigu vältida. Teiseks peame arvestama sellega, et selle nõukogu struktiuuri on mõistlik reformida selliselt, et vastutus oleks selgem. Ma olen jätkuvalt seda meelt, et haigekassa nõukogus peavad olema esindatud nii tööandjad kui ametiühingud. On täiesti normaalne see, et kõigil on võrdne esindatus. Küsimus on selles, kui suur see nõukogu peab olema. 15 inimest on minu hinnangul selgelt liiga palju," rääkis Rõivas.

"Esiteks tuleb üle vaadata kõik kulud. Inimeste ravimine on tundlik teema, kõiki inimesi oleks vaja ravida ja haiglatel on nende kulud peal, aga meil on ühine maksumaksja raha, mille eest me vastutame ja see algab kuludest ikkagi. Saad kulutada nii palju kui sul raha on," kommenteeris Tamsar.

"Tegelikult hetkel ainult kolmandik on erakorraline, 2/3 sellest ülekulust on sisse prognoositud nõukogu ja valitsuse teadmisel. See suur ülekulu on kasvav ja kui sinna ei tule otsuseid nõukogu tasemel ega ka poliitiliselt, siis on see suur probleem ja kogu see süsteem võib kokku kukkuda," tõdes Peterson.

Toimetaja: Merili Nael



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: