USA ja Hiina ratifitseerisid G20 kohtumise eel Pariisi kliimaleppe ({{commentsTotal}})

{{1472879612000 | amCalendar}}

USA ja Hiina kinnitasid laupäeval ametlikult Pariisi kliimaleppe, andes vastavad dokumendid üle ÜRO peasekretärile Ban Ki-moonile. Seega on kliimaleppe täitmine mõlemale riigile kohustuslikuks muutunud.

"Me peame kliimamuutusele lähenema innovatiivselt," sõnas Hiina president Xi Jingping pärast oma USA ametivenna Barack Obama saabumist Hangzhousse G20 tippkohtumisele.

Detsembris sõlmitud leppe allkirjastas aprillis 175 riiki. Enne Hiina teadaannet oli leppe ratifitseerinud 23 riiki, kelle arvele langeb organisatsiooni Maailma Ressursside Instituut andmeil vaid üks protsent süsinikuemissioonidest.

Pariisi kliimalepe eesmärgiks on piirata globaalne soojenemine sel sajandil "tublisti" alla kahe kraadi Celsiuse järgi tööstusrevolutsiooni eelse ajaga võrreldes.

Lepe kutsub riike seadma endale süsinikdioksiidi emissioonide piiramise eesmärke ning neid iga viie aasta tagant uuendama.

Lepe jõustub, kui selle ratifitseerivad vähemalt 55 riiki, mille arvele langeb 55 protsenti maailma süsinikusaastest. Seetõttu on igati loogiline, et kaks suurt saastajat tähtsa sammu üheskoos astusid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Me tõotame töötada üheskoos Pariisi kliimaleppe elluviimiseks ja tulla lagedale sama tegevuskavaga taastuvenergeetika ja kestliku ettevõtluse arendamiseks," ütles Xi Jinping.

"Pole puudust küünikuist, kes mõtlevad, et seda lepet ei täideta iialgi. Kuid nad vaatavad mööda kahest suurest asjast - rahast, mis me oleme paigutanud, saavutamaks märkimisväärset innovatsiooni ja puhast energeetikat ning tugevasse, põhimõttekindlasse diplomaatiasse sel teemal nende aastate jooksul, mil me võime näha Pariisi leppe täitmist. USA ja Hiina on selles pingutuses kesksel kohal," sõnas Obama.

Hiina ja USA annavad kahe peale kokku 38 protsenti maailma süsinikuemissioonidest.

Kõige rohkem kasvuhoonegaase maailmas paisatakse õhku just Hiinas. Peale riigi suuruse on siin põhjus ka selles, et maailma suurima tarbekaupade tootja tehaseid hoiab endiselt käigus peamiselt kivisöeküttega elektrijaamadest tulev elektrivool.

USA on kasvuhoonegaaside õhkupaiskamiselt maailmas teisel kohal, tema arvele langeb 18 protsenti kõigist maailmas õhkupaisatavaist kasvuhoonegaasidest.

Keskkonnaorganisatsiooni Greenpeace kliimapoliitikanõunik Li Shuo ütles laupäeval, et USA ja Hiina ühine tegevus kokkuleppe elluviimisel "on tähtis samm edasi".

Kui lepe lõpuks jõustub, "on meil tõeliselt globaalne kliimalepe, mis on siduv kahele maailma suurimale saastajale", lausus Li.

President Obama administratsiooni teatel on Pariisi lepet ratifitseerimas ka kolmas suur saastaja, India.

Hiina võõrustab 4.-5. septembrini Hangzhous G20 tippkohtumist.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: ERR/BNS



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema