USA ja Hiina ratifitseerisid G20 kohtumise eel Pariisi kliimaleppe ({{commentsTotal}})

{{1472879612000 | amCalendar}}

USA ja Hiina kinnitasid laupäeval ametlikult Pariisi kliimaleppe, andes vastavad dokumendid üle ÜRO peasekretärile Ban Ki-moonile. Seega on kliimaleppe täitmine mõlemale riigile kohustuslikuks muutunud.

"Me peame kliimamuutusele lähenema innovatiivselt," sõnas Hiina president Xi Jingping pärast oma USA ametivenna Barack Obama saabumist Hangzhousse G20 tippkohtumisele.

Detsembris sõlmitud leppe allkirjastas aprillis 175 riiki. Enne Hiina teadaannet oli leppe ratifitseerinud 23 riiki, kelle arvele langeb organisatsiooni Maailma Ressursside Instituut andmeil vaid üks protsent süsinikuemissioonidest.

Pariisi kliimalepe eesmärgiks on piirata globaalne soojenemine sel sajandil "tublisti" alla kahe kraadi Celsiuse järgi tööstusrevolutsiooni eelse ajaga võrreldes.

Lepe kutsub riike seadma endale süsinikdioksiidi emissioonide piiramise eesmärke ning neid iga viie aasta tagant uuendama.

Lepe jõustub, kui selle ratifitseerivad vähemalt 55 riiki, mille arvele langeb 55 protsenti maailma süsinikusaastest. Seetõttu on igati loogiline, et kaks suurt saastajat tähtsa sammu üheskoos astusid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Me tõotame töötada üheskoos Pariisi kliimaleppe elluviimiseks ja tulla lagedale sama tegevuskavaga taastuvenergeetika ja kestliku ettevõtluse arendamiseks," ütles Xi Jinping.

"Pole puudust küünikuist, kes mõtlevad, et seda lepet ei täideta iialgi. Kuid nad vaatavad mööda kahest suurest asjast - rahast, mis me oleme paigutanud, saavutamaks märkimisväärset innovatsiooni ja puhast energeetikat ning tugevasse, põhimõttekindlasse diplomaatiasse sel teemal nende aastate jooksul, mil me võime näha Pariisi leppe täitmist. USA ja Hiina on selles pingutuses kesksel kohal," sõnas Obama.

Hiina ja USA annavad kahe peale kokku 38 protsenti maailma süsinikuemissioonidest.

Kõige rohkem kasvuhoonegaase maailmas paisatakse õhku just Hiinas. Peale riigi suuruse on siin põhjus ka selles, et maailma suurima tarbekaupade tootja tehaseid hoiab endiselt käigus peamiselt kivisöeküttega elektrijaamadest tulev elektrivool.

USA on kasvuhoonegaaside õhkupaiskamiselt maailmas teisel kohal, tema arvele langeb 18 protsenti kõigist maailmas õhkupaisatavaist kasvuhoonegaasidest.

Keskkonnaorganisatsiooni Greenpeace kliimapoliitikanõunik Li Shuo ütles laupäeval, et USA ja Hiina ühine tegevus kokkuleppe elluviimisel "on tähtis samm edasi".

Kui lepe lõpuks jõustub, "on meil tõeliselt globaalne kliimalepe, mis on siduv kahele maailma suurimale saastajale", lausus Li.

President Obama administratsiooni teatel on Pariisi lepet ratifitseerimas ka kolmas suur saastaja, India.

Hiina võõrustab 4.-5. septembrini Hangzhous G20 tippkohtumist.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: ERR/BNS



Old Saare juust.Old Saare juust.

Eesti parimaks toiduaineks sai Old Saare juust

Eesti toiduainetööstuse aastakonverentsil andis president Kersti Kaljulaid üle kuldmärgi Eesti parima toiduaine konkursi tänavusele võidutootele, milleks on Saaremaa Piimatööstuse Old Saare juust.

UUDISED
"Suud puhtaks"."Suud puhtaks".
"Suud puhtaks" keskendus vaidlustele Rail Balticu ümber

Rail Baltic on Eesti ühiskonnas kirgi kütnud juba aastaid ning otsustajate laudadele on jõudnud järjekordne tasuvusanalüüs. Selle nädala saade "Suud puhtaks" arutles Rail Balticu teemadel.

USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.
Lõuna-Koreasse saabus USA tuumaallveelaev, pinged piirkonnas kasvavad

Lõuna-Koreasse saabus teisipäeval USA tuumaallveelaev, mis senistel andmetel ei osale USA ja Lõuna-Korea ühisel mereväeõppusel, ütles allikas Lõuna-Korea mereväest.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.