NASA avaldas esimesed fotod Jupiteri põhja- ja lõunapoolusest ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: NASA/AFP

USA kosmoseagentuur (NASA) avaldas reedel esimesed fotod Jupiteri põhja- ja lõunapoolusest ning lõunapooluse virmalistest, mille võttis esmakordsel möödumisel planeedist üles kosmoselaev Juno.

 

Jupiteri orbiidil tiirlev Juno jõudis 27. augustil kuuetunnise teekonna jooksul Jupiteri põhjapoolusest lõunapooluseni planeedist 4200 kilomeetri kaugusele.

"See paistab kui midagi, mille sarnast me pole kunagi näinud ega ette kujutanud," ütles Juno peauurija Scott Bolton San Antonio asuvast Edela Uurimisinstituudist (Southwestern Research Institute).

Kõrge kvaliteediga fotod tegi planeedist kaamera nimega "JunoCam", mis on üks üheksast Juno pardal olevast seadeldisest. Juno saatis juhtimiskeskusesse esimesed infrapuna lähivõtted Jupiteri põhja- ja lõunapoolustest.

"Meie Päikesesüsteemi suurim planeet on tõeliselt unikaalne. Meil on võimalus veel 36 tiiru käigus uurida, kui unikaalne see tegelikult on," sõnas ta.

"Esimesed infrapunavaated Jupiteri põhja- ja lõunapoolustele toovad välja soojad ja kuumad laigud, mida ei ole kunagi varem nähtud," ütles Roomas asuva Instituto di Astrofisica e Planetologia Spaziali professor Alberto Adriani.

"Kuigi me teadsime, et esimesed infrapunavaated Jupiteri lõunapoolusele võivad paljastada planeedi lõunavalguse, olime me seda esmakordselt nähes hämmingus," sõnas ta.

Juno jõudis Jupiteri orbiidile pärast viieaastast, 2,7 miljardi kilomeetri pikkust teekonda 4. juulil. Lähenemise ajal lülitati ettevaatusabinõuna välja kosmoseaparaadi kaamera ja muud instrumendid. Need lülitati taas sisse mitu päeva hiljem.

Jupiter on viies planeet Päikese poolt lugedes ning selle atmosfäär koosneb vesinikust ja heeliumist.

Juno jääb Jupiteri orbiidile tiirlema 20 kuuks, teeb selle aja jooksul 37 tiiru ümber planeedi ning sellele üha lähenedes peaks 2018. aastal ära põlema.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: BNS



Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.
Fotod ja video: Soome merevägi ja Yle käisid Vene hiigellaevu jälgimas

Soome merevägi ja rahvusringhääling Yle pildistasid ning filmisid esmaspäeval kaht Soome lahele saabunud suurt Vene sõjalaeva - tuumaallveelaeva Dmitri Donskoi ja lahinguristlejat Pjotr Veliki, mis liikusid Helsingi lähistel rahvusvahelistes vetes Kroonlinna poole.

Savisaar TallinnasSavisaar Tallinnas
Fotod: Edgar Savisaar kohtus Tallinnas Urmi Reindega

Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Keskerakonna endine esimees Edgar Savisaar kohtus esmaspäeval ajalehe Kesknädal kunagise peatoimetaja Urmi Reindega.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema