Kaluri kadumine tõi taas ilmsiks Kihnu merepääste nõrkuse ({{commentsTotal}})

Eile õhtul Kihnu lähedal merel kadunuks jäänud mehe juhtum tõi taas ilmsiks merepääste nõrkuse, nimelt pole saarel kaatrit, millega kohalikud päästjad hädasolijale kiiresti appi saaksid tõtata.

Teate, et Kihnust merele võrke panema läinud mees on kadunud, sai merevalvekeskus õhtul kella poole kümne ajal. Teataja sõnul oli mees merele läinud ligi kolm tundi tagasi, tema telefon oli välja lülitatud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Merevalvekeskus edastas teate Kihnu väinas patrullinud politseilaevale Pikker, samuti kaasati otsingutele helikopter. Otsingud lõpetati kella ühe ajal öösel meest ja paati leidmata. Kuigi konkreetsel juhul poleks ka kiirkaatrist tõenäoliselt abi olnud, on see saarel kahtlemata vajalik.

"Meri on alati kriitiline keskkond, abi vajatakse merel ikka siis, kui on ilmastik kehv, torm, rasked olud. Selleks peavad olema väga korralik varustus, väga koralikud alused, hea väljaõpe ja loomulikult ka tingimused, kus seda varustust hoida ja hooldada. Need asjad on täna Kihnus puudu ja seetõttu täna ka Kihnult merele reageerimist ei toimu," selgitas Lääne päästekeskuse juht Ivar Kaldasaun.

Ta rõhutas, et merele minnes peab olema hoolikas, sest selge on, et õnnetuse korral võtab abi saabumine aega.

"Eks eilsed ilmastikuolud olid tõesti väga keerulised - tuule kiirus üle kümne meetri sekundis, mis juba ise loob merel sellise keskkonna, kus ei ole lihtne hakkama saada. Kui liikluses auto läheb katki, saad auto jätta tee äärde seisma, sinuga ei juhtu mitte midagi. Kui merel sul paadimootor katki läheb ja on üle kümne meetri sekundis tuul, sa oled mere meelevallas. Meri on niigi keskkond, kus abi jõuab poole tunni või tunni aja pärast alles kohale ja sa pead suutma ka abi kutsuda," rääkis Kaldasaun.

Pärnu maavanema Kalev Kaljuste jutu järgi on ka siseministeeriumile kiri saadetud, kus räägitakse vajadusest Kihnu saare merepäästevõimekust tugevdada.

"Selles kirjas me tõesti rõhutasime, et meie nägemus on see, et Kihnu vajab kiirkaatrit. Kihnu saarel võiks olla tugevam päästevõimekus," tõdes Kaljuste.

Riigikogu liige, Pärnumaa saadikurühma esimees Mark Soosaar lubab Kihnu kaatri eest seista.

"Kihnu vajab kiirkaatrit, et õnnetuse puhul saaks ohver või õnnetu kiiresti mandrile kiirabi kätte toimetatud. Talveks on kindlasti vaja uut hõljukit. Ja kindlasti on vaja ühte meest, kes seda tehnikat vaataks ja hooldaks nii Manijas kui ka Kihnus," rääkis Soosaar.

Kiirkaater maksab sõltuvalt varustusest 50 000 kuni 100 000 eurot, kuid raha selleks praegu päästeameti eelarvesse kavandatud ei ole.



Ida-Euroopas müüakse sadu tooteid, mille kvaliteet on Lääne-Euroopa sama nimega kaubast kehvem.

EL volinik ERR-ile: "toidurassism" puudutab sadu tooteid

Euroopa Komisjoni tarbijaõiguste volinik ütles ERR-ile, et nn toidurassism, kus Ida-Euroopas müüdavad kaubad on samanimelistest Lääne-Euroopas müüdavatest kaupadest kehvema kvaliteediga, on massiline. Komisjon töötas välja juhised nähtusega paremaks võitlemiseks, mis tuleb liikmesriikides nüüd käibele võtta.

Miks on nii, et osa asjadest ununeb, teised aga mitte? Sellele annabki vastuse aju uurimine.

Jälgides aju õppimise ajal saab tõhustada loodusteadmiste omandamist

Nutiseadmed mõjutavad meie aju – lastel, kes väiksest peale on kasutanud nutiseadmeid, on teatud ajuosad arenenud teisiti kui neil, kes on nutiseadmeid kasutanud vähem või üldse mitte. Tegelikult mõjutab igasugune õppimine meie aju, nendib neuroteadlane Michael Thomas, kes usub, et järgmine revolutsioon koolis tuleb kaasa mõistega hariduslik neuroteadus.

ERAKONDADE REITINGUD

Tallinn valib: leia kõige keskilikum, sotsilikum ja EKRElikum linnaosa

KIRJANIKE LIIT 95
Saksamaa valimised
Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: