Kaluri kadumine tõi taas ilmsiks Kihnu merepääste nõrkuse ({{commentsTotal}})

Eile õhtul Kihnu lähedal merel kadunuks jäänud mehe juhtum tõi taas ilmsiks merepääste nõrkuse, nimelt pole saarel kaatrit, millega kohalikud päästjad hädasolijale kiiresti appi saaksid tõtata.

Teate, et Kihnust merele võrke panema läinud mees on kadunud, sai merevalvekeskus õhtul kella poole kümne ajal. Teataja sõnul oli mees merele läinud ligi kolm tundi tagasi, tema telefon oli välja lülitatud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Merevalvekeskus edastas teate Kihnu väinas patrullinud politseilaevale Pikker, samuti kaasati otsingutele helikopter. Otsingud lõpetati kella ühe ajal öösel meest ja paati leidmata. Kuigi konkreetsel juhul poleks ka kiirkaatrist tõenäoliselt abi olnud, on see saarel kahtlemata vajalik.

"Meri on alati kriitiline keskkond, abi vajatakse merel ikka siis, kui on ilmastik kehv, torm, rasked olud. Selleks peavad olema väga korralik varustus, väga koralikud alused, hea väljaõpe ja loomulikult ka tingimused, kus seda varustust hoida ja hooldada. Need asjad on täna Kihnus puudu ja seetõttu täna ka Kihnult merele reageerimist ei toimu," selgitas Lääne päästekeskuse juht Ivar Kaldasaun.

Ta rõhutas, et merele minnes peab olema hoolikas, sest selge on, et õnnetuse korral võtab abi saabumine aega.

"Eks eilsed ilmastikuolud olid tõesti väga keerulised - tuule kiirus üle kümne meetri sekundis, mis juba ise loob merel sellise keskkonna, kus ei ole lihtne hakkama saada. Kui liikluses auto läheb katki, saad auto jätta tee äärde seisma, sinuga ei juhtu mitte midagi. Kui merel sul paadimootor katki läheb ja on üle kümne meetri sekundis tuul, sa oled mere meelevallas. Meri on niigi keskkond, kus abi jõuab poole tunni või tunni aja pärast alles kohale ja sa pead suutma ka abi kutsuda," rääkis Kaldasaun.

Pärnu maavanema Kalev Kaljuste jutu järgi on ka siseministeeriumile kiri saadetud, kus räägitakse vajadusest Kihnu saare merepäästevõimekust tugevdada.

"Selles kirjas me tõesti rõhutasime, et meie nägemus on see, et Kihnu vajab kiirkaatrit. Kihnu saarel võiks olla tugevam päästevõimekus," tõdes Kaljuste.

Riigikogu liige, Pärnumaa saadikurühma esimees Mark Soosaar lubab Kihnu kaatri eest seista.

"Kihnu vajab kiirkaatrit, et õnnetuse puhul saaks ohver või õnnetu kiiresti mandrile kiirabi kätte toimetatud. Talveks on kindlasti vaja uut hõljukit. Ja kindlasti on vaja ühte meest, kes seda tehnikat vaataks ja hooldaks nii Manijas kui ka Kihnus," rääkis Soosaar.

Kiirkaater maksab sõltuvalt varustusest 50 000 kuni 100 000 eurot, kuid raha selleks praegu päästeameti eelarvesse kavandatud ei ole.



Old Saare juust.Old Saare juust.

Eesti parimaks toiduaineks sai Old Saare juust

Eesti toiduainetööstuse aastakonverentsil andis president Kersti Kaljulaid üle kuldmärgi Eesti parima toiduaine konkursi tänavusele võidutootele, milleks on Saaremaa Piimatööstuse Old Saare juust.

UUDISED
Pangandussektori kasumlikkus püsis esimeses kvartalis möödunud aastaga sarnasel tasemel.Pangandussektori kasumlikkus püsis esimeses kvartalis möödunud aastaga sarnasel tasemel.
Pangad teenisid esimeses kvartalis 89 miljonit eurot kasumit

Eesti pangad teenisid esimeses kvartalis 89 miljonit eurot kasumit, millesse panustas intressitulu suurenemine, mida toetas laenuportfelli kasv ja selle keskmise intressimarginaali tõus ning laenuallahindluste vähenemine; negatiivselt mõjutas kasumit puhasteenustasutulu vähenemine ja tulumaksukulu.

"Foorum"."Foorum".
Koalitsioon: Reformierakond on mitu riigieelarvet defitsiiti lasknud

Valitsuspoliitikud Urmas Reinsalu (IRL) ja Jevgeni Ossinovski (SDE) ütlesid ETV saates "Foorum", et Reformierakonna juhitavad valitsused lasid riigieelarve mitu korda defitsiiti. Saates heitis defitsiit valitsusele ette Reformierakondlane Aivar Sõerd.

USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.
Lõuna-Koreasse saabus USA tuumaallveelaev, pinged piirkonnas kasvavad

Lõuna-Koreasse saabus teisipäeval USA tuumaallveelaev, mis senistel andmetel ei osale USA ja Lõuna-Korea ühisel mereväeõppusel, ütles allikas Lõuna-Korea mereväest.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.