Keskkonnaministeerium teeb karusloomakasvatuse uuringu maatasa ({{commentsTotal}})

Keskkonnaministeeriub annab hävitava hinnangu maaeluministeeriumi tellitud karusloomakasvatuse uuringule, nimetades selles esitatud väiteid demagoogilisteks ja bioloogia aluspõhimõtetega vastuolus olevateks.

Maaeluministeerium tellis majandusanalüüsi koostamise, kuid tellija on sellele lisanud olulisel määral ka muid karusloomakasvatust puudutavaid aspekte. Uuringu lõpparuandes esineb olulisel määral nii loogika kui faktivigu, rohkesti just üldistes peatükkides ja eetika osas, mis ei pidanud töös üldse sisalduma, kuid seal leiduvad arvukad vead näitavad töö üldist taset, seisab keskkonnaministeeriumi hinnangus karusloomakasvatuse uuringu lõpparuandele.

Uuring ei vasta varasemalt maaelukomisjonis arutletud plaanile, mille kohaselt paluti kaardistada karusloomakasvatuste jätkamise või keelustamise erinevate võimalike stsenaariumite sotsiaalmajanduslik mõju. Uuringus on keskkonnaministeeriumi hinnangul välja toodud küll üksikuid sotsiaalmajanduslikke fakte, kuid sisuline analüüs on puudu, mis tuleneb ilmselt liialt üldisest lähteülesandest.

Peatükk loomaeetikast on demagoogiline

Keskkonnaministeerium leiab, et uuringu koostamisse kaasatud isikute ring on ebaloogiline, näiteks aruande koostamise töörühmast arvati välja Eesti tuntumaid loomaeetikuid Külli Keerus, kes oli andnud allkirja karusloomakasvatuste keelustamise heaks. Seetõttu paluti Külli Keerus eemaldada meeskonna hulgast, kuna uurimuse rühma arvates on tal raske tagada neutraalsus ja erapooletus projekti täitmisel.

Töös on küll eetika peatükk, kuid selles on väga palju vigu ja demagoogiat, mida oleks keskkonnaministeeriumi teatel aidanud vältida spetsialisti kaasamine. Samas on uuringusse kaasatud Liia Taaler, kes on Eesti karusloomakasvatajate aretusühingu juhatuse esinaine, kelle neutraalsust ja erapooletust küsimuse alla ei seatud. Maaelukomisjonis töö tutvustamisel väitsid töö autorid, et Taaler ei olnudki autor vaid oluline isik andmete koondamisel, et saada ülevaadet Eesti karusloomakasvatajatest.

Karusloomakasvatuse lubamise või keelustamise otsus ei peaks kindlasti baseeruma vaid viidatud aruandele, kuna uuringus vaadeldud on vaid väikest osa karusloomakasvatuse mõjust. Puudub põhjalik sotsiaalmajanduslik uuring ning samuti keskkonnamõju uuring.

Farmisead ei päästa metsseapopulatsiooni

"Liikide puutumatuse peatükis püütakse lugejat panna uskuma, et liigi säilimise seisukohalt on liigi majanduslik kasvatamine edulugu - esitatakse väiteid, et kodustatud kana on rohkem kui tema esivanemat džunglikana, tšintšiljafarmid tagavad liigi säilimise liigina. Esmapilgul võib see ju nii näida, aga kui mõtleme Eestile lähema näite peale siis saame ilmselt kõik aru, et miljonid farmides peetavad sead ei taga kuidagi Eesti metsseapopulatsiooni elujõulist säilimist. Seega on tegu väga demagoogiliste väidetega," seisab keskkonnaministeeriumi kommentaarides uuringule.

Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühing andis suvel riigikogu maaelukomisjonile üle petitsiooni, millaga karusloomakasvatajad nõuavad kasvatuste keelustamise protsessi lõpemist. Samas on maaelukomisjoni menetluses juba üle 10 000 inimese allkirjaga pöördumine, millega nood taotlevad Eestis karusloomakasvanduste keelustamist kümne aasta jooksul.

Maaelukomisjon on lubanud, et otsustab tänavu sügisel esimeses järjekorras, kas algatab karusloomakasvatusi keelava eelnõu või ei tee seda. "Meil on nüüd petitsioon petitsiooni vastu. Aga luban, et teeme sügisel kiiresti omad otsused ära - kas ühele või teisele poole, see sõltub maaelukomisjoini meelsusest," sõnas komisjoni esimees Ivari Padar.

Toimetaja: Indrek Kuus



Politsei pidas kinni 180 km/h kihutanud juhi, kelle auto oli ülerahvastatud

Pühapäeva õhtul pidas politsei Pärnumaal kinni kiirust ületanud ning seejuures väikelast vedanud mehe, kes ühtlasi esitas korrakaitsjatele ka võltsitud juhiloa.