Keskkonnaministeerium teeb karusloomakasvatuse uuringu maatasa ({{commentsTotal}})

Keskkonnaministeeriub annab hävitava hinnangu maaeluministeeriumi tellitud karusloomakasvatuse uuringule, nimetades selles esitatud väiteid demagoogilisteks ja bioloogia aluspõhimõtetega vastuolus olevateks.

Maaeluministeerium tellis majandusanalüüsi koostamise, kuid tellija on sellele lisanud olulisel määral ka muid karusloomakasvatust puudutavaid aspekte. Uuringu lõpparuandes esineb olulisel määral nii loogika kui faktivigu, rohkesti just üldistes peatükkides ja eetika osas, mis ei pidanud töös üldse sisalduma, kuid seal leiduvad arvukad vead näitavad töö üldist taset, seisab keskkonnaministeeriumi hinnangus karusloomakasvatuse uuringu lõpparuandele.

Uuring ei vasta varasemalt maaelukomisjonis arutletud plaanile, mille kohaselt paluti kaardistada karusloomakasvatuste jätkamise või keelustamise erinevate võimalike stsenaariumite sotsiaalmajanduslik mõju. Uuringus on keskkonnaministeeriumi hinnangul välja toodud küll üksikuid sotsiaalmajanduslikke fakte, kuid sisuline analüüs on puudu, mis tuleneb ilmselt liialt üldisest lähteülesandest.

Peatükk loomaeetikast on demagoogiline

Keskkonnaministeerium leiab, et uuringu koostamisse kaasatud isikute ring on ebaloogiline, näiteks aruande koostamise töörühmast arvati välja Eesti tuntumaid loomaeetikuid Külli Keerus, kes oli andnud allkirja karusloomakasvatuste keelustamise heaks. Seetõttu paluti Külli Keerus eemaldada meeskonna hulgast, kuna uurimuse rühma arvates on tal raske tagada neutraalsus ja erapooletus projekti täitmisel.

Töös on küll eetika peatükk, kuid selles on väga palju vigu ja demagoogiat, mida oleks keskkonnaministeeriumi teatel aidanud vältida spetsialisti kaasamine. Samas on uuringusse kaasatud Liia Taaler, kes on Eesti karusloomakasvatajate aretusühingu juhatuse esinaine, kelle neutraalsust ja erapooletust küsimuse alla ei seatud. Maaelukomisjonis töö tutvustamisel väitsid töö autorid, et Taaler ei olnudki autor vaid oluline isik andmete koondamisel, et saada ülevaadet Eesti karusloomakasvatajatest.

Karusloomakasvatuse lubamise või keelustamise otsus ei peaks kindlasti baseeruma vaid viidatud aruandele, kuna uuringus vaadeldud on vaid väikest osa karusloomakasvatuse mõjust. Puudub põhjalik sotsiaalmajanduslik uuring ning samuti keskkonnamõju uuring.

Farmisead ei päästa metsseapopulatsiooni

"Liikide puutumatuse peatükis püütakse lugejat panna uskuma, et liigi säilimise seisukohalt on liigi majanduslik kasvatamine edulugu - esitatakse väiteid, et kodustatud kana on rohkem kui tema esivanemat džunglikana, tšintšiljafarmid tagavad liigi säilimise liigina. Esmapilgul võib see ju nii näida, aga kui mõtleme Eestile lähema näite peale siis saame ilmselt kõik aru, et miljonid farmides peetavad sead ei taga kuidagi Eesti metsseapopulatsiooni elujõulist säilimist. Seega on tegu väga demagoogiliste väidetega," seisab keskkonnaministeeriumi kommentaarides uuringule.

Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühing andis suvel riigikogu maaelukomisjonile üle petitsiooni, millaga karusloomakasvatajad nõuavad kasvatuste keelustamise protsessi lõpemist. Samas on maaelukomisjoni menetluses juba üle 10 000 inimese allkirjaga pöördumine, millega nood taotlevad Eestis karusloomakasvanduste keelustamist kümne aasta jooksul.

Maaelukomisjon on lubanud, et otsustab tänavu sügisel esimeses järjekorras, kas algatab karusloomakasvatusi keelava eelnõu või ei tee seda. "Meil on nüüd petitsioon petitsiooni vastu. Aga luban, et teeme sügisel kiiresti omad otsused ära - kas ühele või teisele poole, see sõltub maaelukomisjoini meelsusest," sõnas komisjoni esimees Ivari Padar.

Toimetaja: Indrek Kuus



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: