AK uuris, milliste presidendikandidaatide vahel võib minna tulisemaks vastasseisuks
Eesti presidendivalimised jätkuvad 24. septembril valimiskogus. "Aktuaalne kaamera" uuris, kelle vahel võiks tulla seal põnevamad lahingud, kui kandidaatideks oleks riigikogust edasi pääsenud Siim Kallas ja Mailis Reps ning need keda parteid on oma kandidaatidena praeguseks nimetanud - Allar Jõks ja Mart Helme.
Valimiste võitja ennustamine on praegu üsna keeruline kunst ja see sõltub sellest, kes on need kaks poliitikut, kes hakkavad valimiskogus omavahel võistlema viimases voorus. Võimalusi selleks on mitmeid.
Lisaks riigikogu voorudest edasi pääsenud Siim Kallasele ning Mailis Repsile esitatab IRL koos Vabaerakonnaga valimiskogule vaagimiseks taas Allar Jõksi ning EKRE oma juhi Mart Helme kandidatuuri. Valimiskokku saab tulla 335 valijat ja võidab see, kes kogub enamuse hääled, ehk kui kõik on kohal ja hääletavad siis 168 häält. Esimene lahing nelja praegu teadaoleva kandidaadi vahel lüüakse esmalt selle nimel, kes pääseb teise vooru. Varasemad valimised on näidanud, et pääsu teise vooru on taganud kõige vähem 85 häält.
Politoloog Tõnis Leht ütles, et tema panustaks kõige enam Kallasele ja Repsile. "Aga Jõksi võimalused on seal väga lähedal," ütles ta.
Nii arutlevad ka mitmed poliitikud ja nende kolme edasipääseja puhul võiks tekkida kolm konkurendipaari. Need on Kallas - Reps, Kallas - Jõks ja Reps - Jõks.
Nende konkurentide puhul on põnevaim küsimus, kuidas teisest voorust väljalangenud nende vahel valides käituks - kes keda toetaks või jätaks hääletamise vabaks.
Riigikogu Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Martin Helme sooviks näha kokkulepet Kallase vastu astumiseks. "Me oleme siin tegelikult juba mitu nädalat käinud rääkinud nii Jõksi ülesseadjatele ja Repsi ülesseadjatele, et meil võiks olla omavaheline kokkulepe, et ükskõik, kes meist kolmest saab Kallase taha teise vooru, et selle taha koondutakse," rääkis Helme.
Keskerakondlane Toomas Vitsut leiab, et Helme plaan koos Kallasele vastu astumisest võiks toimida küll, vähemalt siis kui vastaskandidaadid oleks Kallas ja Reps.
"Ma näen, et siin võiksid toetajad tulla kõikidest erakondadest, kes esimeses voorus on oma kandidaadi taga, aga teises voorus seal oma kandidaati ei näe," märkis ta.
"Tegelikult on ju kaks varianti - on ju selline variant, et me lepime kokku, et me läheme kõik ühe kandidaadi taha ja kutsume ka oma toetajaid seda tegema ja teine variant on see, et antaksegi vabad käed," lisas Vitsut.
Uurime, kuidas meeldiks kolmekesi Kallasele vastu astumise plaan IRLile. Kui nende mees oleks mängust väljas ja vastastikku läheks Kallas ja Reps, kas Reps saaks IRLi hääled?
Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimees Priit Sibul nõuab ettepanek arutamist. "Me kindlasti peame arutama, mida me siis teeme. Seda me täna ei ole arutanud," ütles Sibul.
Riigikogu valimistest alles toibuvad poliitikud ütlevad, et konkreetsete valimiskogu-teemaliste läbirääkimisteni veel jõutud ei ole.
"Ma arvan, et hetkel veel konkreetseid mingisuguseid läbirääkimisi ei käi, aga see on kindlasti lähipäevade küsimus, kui erinevad erakonnad ja jõud maha istuvad ja vastastikku oma kandidaatidele toetust täiendavalt otsima hakkavad, kui siis kandidaadid peaks jõudma teise vooru," rääkis Martin Helme.
Esimeses voorust väljalangejate hääled võib niisama hästi võtta hoopis Siim Kallas, peale EKRE ei välista Kallase toetamist keegi.
Reformierakonna peasekretär Reimo Nebokat viitas, et täna ei ole ühtegi siduvat kokkulepet valimiskogu tarbeks tehtud kandidaatidel. "Täna on ainult reformierakonna toetus Kallasel ja Siim Kallasel on võimalk koguda toetust siis ka väljaspool Reformierakonda."
Et tugevamate kandidaatide toetus võib septembri lõpus siin Estonia kontserdisaalis kogunevas valimiskogus olla üsna tasavägine, tuleb parteidel juba praegu töötada selle nimel, et saada oma kandidaadi selja taha võimalikult palju valijamehi.
Et valimiskogu liikmeid omavalitsustes alles valitakse, on nende erakondliku eelistuse kohta raske arvet pidada, Kui appi võtta viimaste kohalike valimiste tulemused, siis valimisvõidu järgi peaks suurim esindatus olema Keskerakonnal, järgneb IRL ja alles kolmas on Reformierakond.
Kuid politoloog Tõnis Leht ütleb näiteks, et IRLi positsioon on tänaseks nõrgenenud. Häältepüüdmine käib ja kõigil on oma agenda. IRL rõhutab Jõksile toetust otsides valimisliitude eest seismist ja mitte ainult.
Politoloog Tõnis Leht sõnas, et haldusreform ja sellega kaasnev valdade liitmine ja eeldatavasti ka suur hulk sundliitmisi on vesi Jõksi veskile. "Aga on piisavalt palju ka selliseid omavalitsuste inimesi, kes ju tegelikult saavad aru, et haldusreformi teha on tarvis. Kõigile ei pruugi muidugi meeldida, kuidas see täpselt läbi viiakse, aga ei peaks arvama, et kõik kohaliku tasandi inimesed on a priori on haldusreformi vastu," leidis ta.
Haldusreformi võtab presidendivalijatega kohtumisel jutuks ka Keskerakond, lubades mitte toetada otsuseid, mis soodustavad ääremaastumist.
"Mulle tundub, et kui eelmistel kordadel pakuti katuseraha ja see võis olla oluline argument, siis täna võib olla seesama haldusreform ja ääremaastumine oluliselt suurem argument," lausus Toomas Vitsut.
Kui EKRE puhul võib tekkida küsimus, et kui palju hääli on poliitikas uustulnukal üleüldse saada, siis Rahvaliidu baasil tekkinud EKRE-l on plaan sirutada käsi sotside taskusse ja võtta sealt nende rahuolematute hääled, kes Rahvaliidu lagunedes aastate eest sotsiks läksid, lisaks teeb EKRE nagu teisedki usinalt piirkondades valijameestega tööd. Kohtadel käimisega on tõsisem töö ees Siim Kallasel.
Leht viitas samas asjaolule, et Kallas on käinud tunduvalt vähem kohtadel tööd tegemas võrreldes Repsi ja Jõksiga. "Sellel kindlasti mingi mõju on valijameeste, kohalike omavalitsuste inimeste eelistustele. Nende jaoks on siiski oluline, kui neile isiklikult tähelepanu pööratakse, kohtutakse. Selles mõttes on Siim Kallas praegu tagaajaja rollis. 7.18, kohtade läbiratsutamise osas."
Poliitikud tunnistavad, et presidendivalimistel osalemine toob parteile võidu ka siis, kui koht Kadriorgu jääb saamata. See on ka põhjus, miks igaüks oma kandidaadiga innukalt kaasa lööb, Tööd ei tehta ainult presidendikoha nimel, sihikul on ka järjekorras järgmised valimised - kohalike omavalitsuste omad.
Toimetaja: Aleksander Krjukov