AK uuris, milliste presidendikandidaatide vahel võib minna tulisemaks vastasseisuks ({{commentsTotal}})

Eesti presidendivalimised jätkuvad 24. septembril valimiskogus. "Aktuaalne kaamera" uuris, kelle vahel võiks tulla seal põnevamad lahingud, kui kandidaatideks oleks riigikogust edasi pääsenud Siim Kallas ja Mailis Reps ning need keda parteid on oma kandidaatidena praeguseks nimetanud - Allar Jõks ja Mart Helme.

Valimiste võitja ennustamine on praegu üsna keeruline kunst ja see sõltub sellest, kes on need kaks poliitikut, kes hakkavad valimiskogus omavahel võistlema viimases voorus. Võimalusi selleks on mitmeid.

Lisaks riigikogu voorudest edasi pääsenud Siim Kallasele ning Mailis Repsile esitatab IRL koos Vabaerakonnaga valimiskogule vaagimiseks taas Allar Jõksi ning EKRE oma juhi Mart Helme kandidatuuri. Valimiskokku saab tulla 335 valijat ja võidab see, kes kogub enamuse hääled, ehk kui kõik on kohal ja hääletavad siis 168 häält. Esimene lahing nelja praegu teadaoleva kandidaadi vahel lüüakse esmalt selle nimel, kes pääseb teise vooru. Varasemad valimised on näidanud, et pääsu teise vooru on taganud kõige vähem 85 häält.

Politoloog Tõnis Leht ütles, et tema panustaks kõige enam Kallasele ja Repsile. "Aga Jõksi võimalused on seal väga lähedal," ütles ta.

Nii arutlevad ka mitmed poliitikud ja nende kolme edasipääseja puhul võiks tekkida kolm konkurendipaari. Need on Kallas - Reps, Kallas - Jõks ja Reps - Jõks.

Nende konkurentide puhul on põnevaim küsimus, kuidas teisest voorust väljalangenud nende vahel valides käituks - kes keda toetaks või jätaks hääletamise vabaks.

Riigikogu Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Martin Helme sooviks näha kokkulepet Kallase vastu astumiseks. "Me oleme siin tegelikult juba mitu nädalat käinud rääkinud nii Jõksi ülesseadjatele ja Repsi ülesseadjatele, et meil võiks olla omavaheline kokkulepe, et ükskõik, kes meist kolmest saab Kallase taha teise vooru, et selle taha koondutakse," rääkis Helme.

Keskerakondlane Toomas Vitsut leiab, et Helme plaan koos Kallasele vastu astumisest võiks toimida küll, vähemalt siis kui vastaskandidaadid oleks Kallas ja Reps.

"Ma näen, et siin võiksid toetajad tulla kõikidest erakondadest, kes esimeses voorus on oma kandidaadi taga, aga teises voorus seal oma kandidaati ei näe," märkis ta.

"Tegelikult on ju kaks varianti - on ju selline variant, et me lepime kokku, et me läheme kõik ühe kandidaadi taha ja kutsume ka oma toetajaid seda tegema ja teine variant on see, et antaksegi vabad käed," lisas Vitsut.

Uurime, kuidas meeldiks kolmekesi Kallasele vastu astumise plaan IRLile. Kui nende mees oleks mängust väljas ja vastastikku läheks Kallas ja Reps, kas Reps saaks IRLi hääled?

Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimees Priit Sibul nõuab ettepanek arutamist. "Me kindlasti peame arutama, mida me siis teeme. Seda me täna ei ole arutanud," ütles Sibul.

Riigikogu valimistest alles toibuvad poliitikud ütlevad, et konkreetsete valimiskogu-teemaliste läbirääkimisteni veel jõutud ei ole.

"Ma arvan, et hetkel veel konkreetseid mingisuguseid läbirääkimisi ei käi, aga see on kindlasti lähipäevade küsimus, kui erinevad erakonnad ja jõud maha istuvad ja vastastikku oma kandidaatidele toetust täiendavalt otsima hakkavad, kui siis kandidaadid peaks jõudma teise vooru," rääkis Martin Helme.

Esimeses voorust väljalangejate hääled võib niisama hästi võtta hoopis Siim Kallas, peale EKRE ei välista Kallase toetamist keegi.

Reformierakonna peasekretär Reimo Nebokat viitas, et täna ei ole ühtegi siduvat kokkulepet valimiskogu tarbeks tehtud kandidaatidel. "Täna on ainult reformierakonna toetus Kallasel ja Siim Kallasel on võimalk koguda toetust siis ka väljaspool Reformierakonda."

Et tugevamate kandidaatide toetus võib septembri lõpus siin Estonia kontserdisaalis kogunevas valimiskogus olla üsna tasavägine, tuleb parteidel juba praegu töötada selle nimel, et saada oma kandidaadi selja taha võimalikult palju valijamehi.

Et valimiskogu liikmeid omavalitsustes alles valitakse, on nende erakondliku eelistuse kohta raske arvet pidada, Kui appi võtta viimaste kohalike valimiste tulemused, siis valimisvõidu järgi peaks suurim esindatus olema Keskerakonnal, järgneb IRL ja alles kolmas on Reformierakond.

Kuid politoloog Tõnis Leht ütleb näiteks, et IRLi positsioon on tänaseks nõrgenenud. Häältepüüdmine käib ja kõigil on oma agenda. IRL rõhutab Jõksile toetust otsides valimisliitude eest seismist ja mitte ainult.

Politoloog Tõnis Leht sõnas, et haldusreform ja sellega kaasnev valdade liitmine ja eeldatavasti ka suur hulk sundliitmisi on vesi Jõksi veskile. "Aga on piisavalt palju ka selliseid omavalitsuste inimesi, kes ju tegelikult saavad aru, et haldusreformi teha on tarvis. Kõigile ei pruugi muidugi meeldida, kuidas see täpselt läbi viiakse, aga ei peaks arvama, et kõik kohaliku tasandi inimesed on a priori on haldusreformi vastu," leidis ta.

Haldusreformi võtab presidendivalijatega kohtumisel jutuks ka Keskerakond, lubades mitte toetada otsuseid, mis soodustavad ääremaastumist.

"Mulle tundub, et kui eelmistel kordadel pakuti katuseraha ja see võis olla oluline argument, siis täna võib olla seesama haldusreform ja ääremaastumine oluliselt suurem argument," lausus Toomas Vitsut.

Kui EKRE puhul võib tekkida küsimus, et kui palju hääli on poliitikas uustulnukal üleüldse saada, siis Rahvaliidu baasil tekkinud EKRE-l on plaan sirutada käsi sotside taskusse ja võtta sealt nende rahuolematute hääled, kes Rahvaliidu lagunedes aastate eest sotsiks läksid, lisaks teeb EKRE nagu teisedki usinalt piirkondades valijameestega tööd. Kohtadel käimisega on tõsisem töö ees Siim Kallasel.

Leht viitas samas asjaolule, et Kallas on käinud tunduvalt vähem kohtadel tööd tegemas võrreldes Repsi ja Jõksiga. "Sellel kindlasti mingi mõju on valijameeste, kohalike omavalitsuste inimeste eelistustele. Nende jaoks on siiski oluline, kui neile isiklikult tähelepanu pööratakse, kohtutakse. Selles mõttes on Siim Kallas praegu tagaajaja rollis. 7.18, kohtade läbiratsutamise osas."

Poliitikud tunnistavad, et presidendivalimistel osalemine toob parteile võidu ka siis, kui koht Kadriorgu jääb saamata. See on ka põhjus, miks igaüks oma kandidaadiga innukalt kaasa lööb, Tööd ei tehta ainult presidendikoha nimel, sihikul on ka järjekorras järgmised valimised - kohalike omavalitsuste omad.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

Gumbet, Tyrgi.Gumbet, Tyrgi.
Türgit ja Kreeka saari raputanud maavärinas hukkus vähemalt kaks inimest

Türgi edelaosa rannikupiirkonda ja lähedalasuvaid Kreeka saari raputas neljapäeval maavärin magnituudiga 6,7, milles jättis elu vähemalt kaks inimest, teatasid kohalikud võimuesindajad ja meedia.

Uuendatud: 14:58 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema