AK uuris, milliste presidendikandidaatide vahel võib minna tulisemaks vastasseisuks ({{commentsTotal}})

Eesti presidendivalimised jätkuvad 24. septembril valimiskogus. "Aktuaalne kaamera" uuris, kelle vahel võiks tulla seal põnevamad lahingud, kui kandidaatideks oleks riigikogust edasi pääsenud Siim Kallas ja Mailis Reps ning need keda parteid on oma kandidaatidena praeguseks nimetanud - Allar Jõks ja Mart Helme.

Valimiste võitja ennustamine on praegu üsna keeruline kunst ja see sõltub sellest, kes on need kaks poliitikut, kes hakkavad valimiskogus omavahel võistlema viimases voorus. Võimalusi selleks on mitmeid.

Lisaks riigikogu voorudest edasi pääsenud Siim Kallasele ning Mailis Repsile esitatab IRL koos Vabaerakonnaga valimiskogule vaagimiseks taas Allar Jõksi ning EKRE oma juhi Mart Helme kandidatuuri. Valimiskokku saab tulla 335 valijat ja võidab see, kes kogub enamuse hääled, ehk kui kõik on kohal ja hääletavad siis 168 häält. Esimene lahing nelja praegu teadaoleva kandidaadi vahel lüüakse esmalt selle nimel, kes pääseb teise vooru. Varasemad valimised on näidanud, et pääsu teise vooru on taganud kõige vähem 85 häält.

Politoloog Tõnis Leht ütles, et tema panustaks kõige enam Kallasele ja Repsile. "Aga Jõksi võimalused on seal väga lähedal," ütles ta.

Nii arutlevad ka mitmed poliitikud ja nende kolme edasipääseja puhul võiks tekkida kolm konkurendipaari. Need on Kallas - Reps, Kallas - Jõks ja Reps - Jõks.

Nende konkurentide puhul on põnevaim küsimus, kuidas teisest voorust väljalangenud nende vahel valides käituks - kes keda toetaks või jätaks hääletamise vabaks.

Riigikogu Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Martin Helme sooviks näha kokkulepet Kallase vastu astumiseks. "Me oleme siin tegelikult juba mitu nädalat käinud rääkinud nii Jõksi ülesseadjatele ja Repsi ülesseadjatele, et meil võiks olla omavaheline kokkulepe, et ükskõik, kes meist kolmest saab Kallase taha teise vooru, et selle taha koondutakse," rääkis Helme.

Keskerakondlane Toomas Vitsut leiab, et Helme plaan koos Kallasele vastu astumisest võiks toimida küll, vähemalt siis kui vastaskandidaadid oleks Kallas ja Reps.

"Ma näen, et siin võiksid toetajad tulla kõikidest erakondadest, kes esimeses voorus on oma kandidaadi taga, aga teises voorus seal oma kandidaati ei näe," märkis ta.

"Tegelikult on ju kaks varianti - on ju selline variant, et me lepime kokku, et me läheme kõik ühe kandidaadi taha ja kutsume ka oma toetajaid seda tegema ja teine variant on see, et antaksegi vabad käed," lisas Vitsut.

Uurime, kuidas meeldiks kolmekesi Kallasele vastu astumise plaan IRLile. Kui nende mees oleks mängust väljas ja vastastikku läheks Kallas ja Reps, kas Reps saaks IRLi hääled?

Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimees Priit Sibul nõuab ettepanek arutamist. "Me kindlasti peame arutama, mida me siis teeme. Seda me täna ei ole arutanud," ütles Sibul.

Riigikogu valimistest alles toibuvad poliitikud ütlevad, et konkreetsete valimiskogu-teemaliste läbirääkimisteni veel jõutud ei ole.

"Ma arvan, et hetkel veel konkreetseid mingisuguseid läbirääkimisi ei käi, aga see on kindlasti lähipäevade küsimus, kui erinevad erakonnad ja jõud maha istuvad ja vastastikku oma kandidaatidele toetust täiendavalt otsima hakkavad, kui siis kandidaadid peaks jõudma teise vooru," rääkis Martin Helme.

Esimeses voorust väljalangejate hääled võib niisama hästi võtta hoopis Siim Kallas, peale EKRE ei välista Kallase toetamist keegi.

Reformierakonna peasekretär Reimo Nebokat viitas, et täna ei ole ühtegi siduvat kokkulepet valimiskogu tarbeks tehtud kandidaatidel. "Täna on ainult reformierakonna toetus Kallasel ja Siim Kallasel on võimalk koguda toetust siis ka väljaspool Reformierakonda."

Et tugevamate kandidaatide toetus võib septembri lõpus siin Estonia kontserdisaalis kogunevas valimiskogus olla üsna tasavägine, tuleb parteidel juba praegu töötada selle nimel, et saada oma kandidaadi selja taha võimalikult palju valijamehi.

Et valimiskogu liikmeid omavalitsustes alles valitakse, on nende erakondliku eelistuse kohta raske arvet pidada, Kui appi võtta viimaste kohalike valimiste tulemused, siis valimisvõidu järgi peaks suurim esindatus olema Keskerakonnal, järgneb IRL ja alles kolmas on Reformierakond.

Kuid politoloog Tõnis Leht ütleb näiteks, et IRLi positsioon on tänaseks nõrgenenud. Häältepüüdmine käib ja kõigil on oma agenda. IRL rõhutab Jõksile toetust otsides valimisliitude eest seismist ja mitte ainult.

Politoloog Tõnis Leht sõnas, et haldusreform ja sellega kaasnev valdade liitmine ja eeldatavasti ka suur hulk sundliitmisi on vesi Jõksi veskile. "Aga on piisavalt palju ka selliseid omavalitsuste inimesi, kes ju tegelikult saavad aru, et haldusreformi teha on tarvis. Kõigile ei pruugi muidugi meeldida, kuidas see täpselt läbi viiakse, aga ei peaks arvama, et kõik kohaliku tasandi inimesed on a priori on haldusreformi vastu," leidis ta.

Haldusreformi võtab presidendivalijatega kohtumisel jutuks ka Keskerakond, lubades mitte toetada otsuseid, mis soodustavad ääremaastumist.

"Mulle tundub, et kui eelmistel kordadel pakuti katuseraha ja see võis olla oluline argument, siis täna võib olla seesama haldusreform ja ääremaastumine oluliselt suurem argument," lausus Toomas Vitsut.

Kui EKRE puhul võib tekkida küsimus, et kui palju hääli on poliitikas uustulnukal üleüldse saada, siis Rahvaliidu baasil tekkinud EKRE-l on plaan sirutada käsi sotside taskusse ja võtta sealt nende rahuolematute hääled, kes Rahvaliidu lagunedes aastate eest sotsiks läksid, lisaks teeb EKRE nagu teisedki usinalt piirkondades valijameestega tööd. Kohtadel käimisega on tõsisem töö ees Siim Kallasel.

Leht viitas samas asjaolule, et Kallas on käinud tunduvalt vähem kohtadel tööd tegemas võrreldes Repsi ja Jõksiga. "Sellel kindlasti mingi mõju on valijameeste, kohalike omavalitsuste inimeste eelistustele. Nende jaoks on siiski oluline, kui neile isiklikult tähelepanu pööratakse, kohtutakse. Selles mõttes on Siim Kallas praegu tagaajaja rollis. 7.18, kohtade läbiratsutamise osas."

Poliitikud tunnistavad, et presidendivalimistel osalemine toob parteile võidu ka siis, kui koht Kadriorgu jääb saamata. See on ka põhjus, miks igaüks oma kandidaadiga innukalt kaasa lööb, Tööd ei tehta ainult presidendikoha nimel, sihikul on ka järjekorras järgmised valimised - kohalike omavalitsuste omad.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Reformierakonna valimiskampaania algus TallinnasReformierakonna valimiskampaania algus Tallinnas
Kantar Emori uuring: Reformierakonna toetus jätkab kasvu

Augustis oli Eesti populaarseim partei taas Reformierakond, mille toetus on viimase kolme kuu jooksul järjekindlalt kasvanud, selgub uuringufirma Kantar Emor BNS-i ja Postimehe tellimusel läbi viidud erakondade toetuse uuringust.

Uuendatud: 10:30 
ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.