Türgi ajakirjanik: lääs on jätnud Türgi oma muredega üksi ({{commentsTotal}})

"Aktuaalne kaamera" käis Türgis Istanbulis uurimas, millised meeleolud valitsevad selles riigis pärast mitmeid terrorirünnakuid ja riigipöördekatset.

Juuni lõpus oli Istanbuli Atatürki lennujaamas terrorirünnak. Hukkus 48 inimest, üle 230 sai vigastada. Mõni nädal hiljem toimus Türgis sõjaväeline riigipöördekatse.

Riigipöördekatse tõttu hukkus umbes 300 inimest, vigastatuid oli üle 2000. Riigipöörde ebaõnnestumise järel peeti kinni rohkem kui 15 000 ning töölt kõrvaldati pea 50 000 inimest. Suleti kümneid ajalehti, ajakirju, tele- ja raadiokanaleid. Augusti lõpus hukkus riigi kagusosas enesetapurünnakus 54 inimest. "Aktuaalne kaamera" külastas Istanbuli kõigest nädal pärast viimast intsidenti. Kogu linn oli täis lippe: need rippusid majaseintel, sildadel, postidel.

CNN Türki päevatoimetaja Aliser Delek ütles, et see, mis on Türgis normaalne, on tema arvates maailma jaoks ebanormaalne.

"Inimesed ei räägi enam riigipöördekatsest. See ei ole minu arvates normaalne. Me peame selle õhtu sündmustega silmitsi seisma," leidis Delek.

Restoraniärimehe Ikri Karakoyun kurdab, et Turistide arv on oluliselt langenud, võrreldes eelmise aastaga umbes 70 protsenti. "Kvaliteet on langenud ning kui enne käisid siin eurooplased,ameeriklased, austraallased ehk lääne inimesed, siis sel aastal on enamjaolt kohalikud turistid ja lähis-ida inimesed," ütles ta.

Karakoyun kutsub inimesi Türki ning kinnitab, et seal on sama ohutu nagu Euroopa suurimates linnades. Tema sõnul on turistide hirmud seotud sellega, et rahvusvaheline meedia räägib Türgist nii nagu riik oleks sõjas. Karakoyuni sõnul see nii aga pole.

CNN Türki päevatoimetaja Delek leiab, et lääs on jätnud Türgi inimesed riigi muredega üksi.

"Kui tahate karistada Türgi poliitikuid, siis see ei ole minu arvates õige viis, sest inimesed, jah, nad valisid oma juhid, nad käisid valimas, aga see ei juhtunud Erdoğaniga või peaministriga
või parlamendiliikmetega. Mis Türgis juhtus, juhtus inimestega. 300 inimest sai surma, paljud vahistati - me elasime üle suure tragöödia. Euroopa või lääne või ida liidrid peaksid otsustama, kas nad on Türgi liidri või Türgi inimestega," rääkis Delek.

Euroopa tahab Türgiga häid suhteid hoida, sest see on kasulik. Kui aga olukord Türgis liiga kuumaks läheb, üritame seda jahutada, tuues uuesti lauale Türgi võimaluse liituda Euroopa Liiduga. Samas ei suuda eurooplased kunagi ennustada, mis võib Türgis järgmisena juhtuda. Türgis on olukord segane, aga eurooplastele meeldib kord.

 

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: