Jüri Adams: presidendi institutsiooni kaotamine Euroopas on praktiliselt võimatu ({{commentsTotal}})

Presidendivalimise trall riigikogus on käivitanud mõttemängu, kas presidendi institutsiooni on üldse Eestis vaja või võiks selle liita mõne teise ametikohaga. Kihutustööd selle ametikoha kaotamiseks teeb reformierakondlane Igor Gräzin. Jüri Adams Vabaerakonnast peab mõtte ellu viimist lausa võimatuks.

Adams ütles "Aktuaalsele kaamerale", et selle idee arutamine Euroopas on ilus, aga läbi viimine praktiliselt ilmvõimatu.

"Siis peaks toimuma mingisugune poliitiline muutus, et Euroopa riigid oma korraldust muudavad ja ütlevad, et kõik, mis seni oleme teinud, on valesti ja hakkame nüüd Ameerikat tegema," lausus ta.

Põhiseaduse isaks kutsutav Jüri Adams lisas, et toonase etteapaneku elluviimine oleks üleminek parlamentaalselt riigikorralduselt presidentaalsele, mis ei ole Euroopale omane.

Igor Gräzin rääkis esimest korda presidendi ametikoha kaotamisest 2002. aastal ja selle nädala alguses toimuv ärgitab teda taas.

Seepärast teeb Gräzin kihutustööd presidendi ametikoha kaotamiseks, tema idee on liita enamus funktsioone riigikogu esimehe omaga, määrates ülesannete jagamiseks senise kahe aseesimehe asemel edaspidi kolm aseesimeest. Seaduste põhiseaduslikkust võiks tema hinnangul hinnata õiguskantsler koostöös riigikohtuga.

"Presidendi funktsioonid ei ole poliitiliselt väärtuslikud. Kui sa nüüd paned kõrvuti, et kumb on tähtsam: kas halb vallavanem või enamvähem keskpärane president, siis halb vallavanem mõjutab Eesti saatust rohkem kui ükskõik milline president," leiab Gräzin.

Jüri Adams vaatab tekkinud arutelu presidendi koha kaotamisest kõrvalt ja peab loogiliseks, et mingeid muutusi tegelikult ei tule.

"Riigid on sama laisad nagu inimesed. Riigid ei hakka iseenda korraldust muutma niisama asja eest teist taga, peab olema mingi karjuv häda. Mina ei näe praegu Eesti riigi korralduses sellist karjuvat häda, mis sedavõrd karjuks, et me peaksime kõik teistmoodi tegema," ütles Adams.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: