Jüri Adams: presidendi institutsiooni kaotamine Euroopas on praktiliselt võimatu ({{commentsTotal}})

Presidendivalimise trall riigikogus on käivitanud mõttemängu, kas presidendi institutsiooni on üldse Eestis vaja või võiks selle liita mõne teise ametikohaga. Kihutustööd selle ametikoha kaotamiseks teeb reformierakondlane Igor Gräzin. Jüri Adams Vabaerakonnast peab mõtte ellu viimist lausa võimatuks.

Adams ütles "Aktuaalsele kaamerale", et selle idee arutamine Euroopas on ilus, aga läbi viimine praktiliselt ilmvõimatu.

"Siis peaks toimuma mingisugune poliitiline muutus, et Euroopa riigid oma korraldust muudavad ja ütlevad, et kõik, mis seni oleme teinud, on valesti ja hakkame nüüd Ameerikat tegema," lausus ta.

Põhiseaduse isaks kutsutav Jüri Adams lisas, et toonase etteapaneku elluviimine oleks üleminek parlamentaalselt riigikorralduselt presidentaalsele, mis ei ole Euroopale omane.

Igor Gräzin rääkis esimest korda presidendi ametikoha kaotamisest 2002. aastal ja selle nädala alguses toimuv ärgitab teda taas.

Seepärast teeb Gräzin kihutustööd presidendi ametikoha kaotamiseks, tema idee on liita enamus funktsioone riigikogu esimehe omaga, määrates ülesannete jagamiseks senise kahe aseesimehe asemel edaspidi kolm aseesimeest. Seaduste põhiseaduslikkust võiks tema hinnangul hinnata õiguskantsler koostöös riigikohtuga.

"Presidendi funktsioonid ei ole poliitiliselt väärtuslikud. Kui sa nüüd paned kõrvuti, et kumb on tähtsam: kas halb vallavanem või enamvähem keskpärane president, siis halb vallavanem mõjutab Eesti saatust rohkem kui ükskõik milline president," leiab Gräzin.

Jüri Adams vaatab tekkinud arutelu presidendi koha kaotamisest kõrvalt ja peab loogiliseks, et mingeid muutusi tegelikult ei tule.

"Riigid on sama laisad nagu inimesed. Riigid ei hakka iseenda korraldust muutma niisama asja eest teist taga, peab olema mingi karjuv häda. Mina ei näe praegu Eesti riigi korralduses sellist karjuvat häda, mis sedavõrd karjuks, et me peaksime kõik teistmoodi tegema," ütles Adams.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Parvlaev Soela.Parvlaev Soela.
Fotod: mais alustab saarte vahel sõitu uus parvlaev Soela

Baltic Borkboatsi laevatehases spetsiaalselt Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks laevaühenduseks ehitatud parvlaev Soela sai valmis veidi enne tähtaega ja läheb liinile 1. maist.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.