Jüri Adams: presidendi institutsiooni kaotamine Euroopas on praktiliselt võimatu ({{commentsTotal}})

Presidendivalimise trall riigikogus on käivitanud mõttemängu, kas presidendi institutsiooni on üldse Eestis vaja või võiks selle liita mõne teise ametikohaga. Kihutustööd selle ametikoha kaotamiseks teeb reformierakondlane Igor Gräzin. Jüri Adams Vabaerakonnast peab mõtte ellu viimist lausa võimatuks.

Adams ütles "Aktuaalsele kaamerale", et selle idee arutamine Euroopas on ilus, aga läbi viimine praktiliselt ilmvõimatu.

"Siis peaks toimuma mingisugune poliitiline muutus, et Euroopa riigid oma korraldust muudavad ja ütlevad, et kõik, mis seni oleme teinud, on valesti ja hakkame nüüd Ameerikat tegema," lausus ta.

Põhiseaduse isaks kutsutav Jüri Adams lisas, et toonase etteapaneku elluviimine oleks üleminek parlamentaalselt riigikorralduselt presidentaalsele, mis ei ole Euroopale omane.

Igor Gräzin rääkis esimest korda presidendi ametikoha kaotamisest 2002. aastal ja selle nädala alguses toimuv ärgitab teda taas.

Seepärast teeb Gräzin kihutustööd presidendi ametikoha kaotamiseks, tema idee on liita enamus funktsioone riigikogu esimehe omaga, määrates ülesannete jagamiseks senise kahe aseesimehe asemel edaspidi kolm aseesimeest. Seaduste põhiseaduslikkust võiks tema hinnangul hinnata õiguskantsler koostöös riigikohtuga.

"Presidendi funktsioonid ei ole poliitiliselt väärtuslikud. Kui sa nüüd paned kõrvuti, et kumb on tähtsam: kas halb vallavanem või enamvähem keskpärane president, siis halb vallavanem mõjutab Eesti saatust rohkem kui ükskõik milline president," leiab Gräzin.

Jüri Adams vaatab tekkinud arutelu presidendi koha kaotamisest kõrvalt ja peab loogiliseks, et mingeid muutusi tegelikult ei tule.

"Riigid on sama laisad nagu inimesed. Riigid ei hakka iseenda korraldust muutma niisama asja eest teist taga, peab olema mingi karjuv häda. Mina ei näe praegu Eesti riigi korralduses sellist karjuvat häda, mis sedavõrd karjuks, et me peaksime kõik teistmoodi tegema," ütles Adams.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: