Jüri Adams: presidendi institutsiooni kaotamine Euroopas on praktiliselt võimatu ({{commentsTotal}})

Presidendivalimise trall riigikogus on käivitanud mõttemängu, kas presidendi institutsiooni on üldse Eestis vaja või võiks selle liita mõne teise ametikohaga. Kihutustööd selle ametikoha kaotamiseks teeb reformierakondlane Igor Gräzin. Jüri Adams Vabaerakonnast peab mõtte ellu viimist lausa võimatuks.

Adams ütles "Aktuaalsele kaamerale", et selle idee arutamine Euroopas on ilus, aga läbi viimine praktiliselt ilmvõimatu.

"Siis peaks toimuma mingisugune poliitiline muutus, et Euroopa riigid oma korraldust muudavad ja ütlevad, et kõik, mis seni oleme teinud, on valesti ja hakkame nüüd Ameerikat tegema," lausus ta.

Põhiseaduse isaks kutsutav Jüri Adams lisas, et toonase etteapaneku elluviimine oleks üleminek parlamentaalselt riigikorralduselt presidentaalsele, mis ei ole Euroopale omane.

Igor Gräzin rääkis esimest korda presidendi ametikoha kaotamisest 2002. aastal ja selle nädala alguses toimuv ärgitab teda taas.

Seepärast teeb Gräzin kihutustööd presidendi ametikoha kaotamiseks, tema idee on liita enamus funktsioone riigikogu esimehe omaga, määrates ülesannete jagamiseks senise kahe aseesimehe asemel edaspidi kolm aseesimeest. Seaduste põhiseaduslikkust võiks tema hinnangul hinnata õiguskantsler koostöös riigikohtuga.

"Presidendi funktsioonid ei ole poliitiliselt väärtuslikud. Kui sa nüüd paned kõrvuti, et kumb on tähtsam: kas halb vallavanem või enamvähem keskpärane president, siis halb vallavanem mõjutab Eesti saatust rohkem kui ükskõik milline president," leiab Gräzin.

Jüri Adams vaatab tekkinud arutelu presidendi koha kaotamisest kõrvalt ja peab loogiliseks, et mingeid muutusi tegelikult ei tule.

"Riigid on sama laisad nagu inimesed. Riigid ei hakka iseenda korraldust muutma niisama asja eest teist taga, peab olema mingi karjuv häda. Mina ei näe praegu Eesti riigi korralduses sellist karjuvat häda, mis sedavõrd karjuks, et me peaksime kõik teistmoodi tegema," ütles Adams.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: