Jüri Adams: presidendi institutsiooni kaotamine Euroopas on praktiliselt võimatu ({{commentsTotal}})

Presidendivalimise trall riigikogus on käivitanud mõttemängu, kas presidendi institutsiooni on üldse Eestis vaja või võiks selle liita mõne teise ametikohaga. Kihutustööd selle ametikoha kaotamiseks teeb reformierakondlane Igor Gräzin. Jüri Adams Vabaerakonnast peab mõtte ellu viimist lausa võimatuks.

Adams ütles "Aktuaalsele kaamerale", et selle idee arutamine Euroopas on ilus, aga läbi viimine praktiliselt ilmvõimatu.

"Siis peaks toimuma mingisugune poliitiline muutus, et Euroopa riigid oma korraldust muudavad ja ütlevad, et kõik, mis seni oleme teinud, on valesti ja hakkame nüüd Ameerikat tegema," lausus ta.

Põhiseaduse isaks kutsutav Jüri Adams lisas, et toonase etteapaneku elluviimine oleks üleminek parlamentaalselt riigikorralduselt presidentaalsele, mis ei ole Euroopale omane.

Igor Gräzin rääkis esimest korda presidendi ametikoha kaotamisest 2002. aastal ja selle nädala alguses toimuv ärgitab teda taas.

Seepärast teeb Gräzin kihutustööd presidendi ametikoha kaotamiseks, tema idee on liita enamus funktsioone riigikogu esimehe omaga, määrates ülesannete jagamiseks senise kahe aseesimehe asemel edaspidi kolm aseesimeest. Seaduste põhiseaduslikkust võiks tema hinnangul hinnata õiguskantsler koostöös riigikohtuga.

"Presidendi funktsioonid ei ole poliitiliselt väärtuslikud. Kui sa nüüd paned kõrvuti, et kumb on tähtsam: kas halb vallavanem või enamvähem keskpärane president, siis halb vallavanem mõjutab Eesti saatust rohkem kui ükskõik milline president," leiab Gräzin.

Jüri Adams vaatab tekkinud arutelu presidendi koha kaotamisest kõrvalt ja peab loogiliseks, et mingeid muutusi tegelikult ei tule.

"Riigid on sama laisad nagu inimesed. Riigid ei hakka iseenda korraldust muutma niisama asja eest teist taga, peab olema mingi karjuv häda. Mina ei näe praegu Eesti riigi korralduses sellist karjuvat häda, mis sedavõrd karjuks, et me peaksime kõik teistmoodi tegema," ütles Adams.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema