Glikman: põhiõiguste piiramist kiidetakse, liberaalse seadusloome ilminguid kritiseeritakse ({{commentsTotal}})

Vandeadvokaat Leon Glikman.
Vandeadvokaat Leon Glikman. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Vandeadvokaat Leon Glikmani sõnul muudetakse kriminaalmenetluse seadustikku meil ühtvalu ja valdavalt põhiõiguste kitsendamise poole ning kui karmistamine leiab meedias enamjaolt positiivset vastukaja, siis harvad liberaalse seadusloome ilmingud põhjustavad krõbedat kriitikat.

Glikman kirjutab Eesti Päevalehe arvamusloos, et uue kooliaasta esimesel päeval ilmunud artiklist "Kurjategijate elu muutub lihtsamaks, korrakaitsjate võim nõrgeneb”, kumab läbi uurimisorganite eesmärk säilitada reliktse menetluskorraga kaasnevat voluntarismi ning meelehärm põhiõiguste suurema kaitstuse pärast, mida pakuvad kriminaalmenetluse seadustiku muudatused.

"Vägisi jääb mulje, et inimõigusi tagavatel normidel on selektiivne toime üksnes ühe väikse inimgrupi, nimelt kurjategijate puhul," märkis Glikman, kuid lisas, et põhiõigusi kaitsvad normid on loodud just eelkõige juhuks, kui hakatakse õige hõlma.

Tema sõnul on seaduste toime paraku universaalne, mistõttu põhiõiguslikke tagatisi fundeerivad seadusemuudatused avaldavad lõppkokkuvõttes suuremat mõju just rahva põhiosale, kelleks on seaduskuulekad inimesed.

"Sama "loogika" järgi tuleks ära keelata ka muud head asjad, näiteks mobiiltelefonid, sest neid saavad kasutada ka kurjategijad," leidis vandeadvokaat.

Glikmani sõnul on põhiseaduse järgi kurjategija isik, kes on jõustunud süüdimõistva kohtuotsusega süüdi tunnistatud, kuid see, et kedagi tahetakse vahistada või tema juures läbiotsimist korraldada, ei tee temast veel kurjategijat.

"Eestile rahvusvahelise õiguse alusel kohustuslikuks tehtud kaitsenormide eesmärk seisnebki selles, et mitte kellegi, sealhulgas tavakodaniku õigusi ei saaks omavoliliselt riivata. Muudatuste oponente häirib, et läbiotsimiseks on vaja kohtu, mitte uurimisasutuse või prokuröri luba, unustades, et need on asjast huvitatud menetluspooled," selgitas ta.

Glikmani kinnitusel otsustab just seetõttu õigusriikides põhiõiguste olulisemate piirangute üle kohus kui sõltumatu institutsioon, sest läbiotsimine on EIK [Euroopa inimõiguste kohus] lahendite järgi intensiivne põhiõiguse riive, sest see väärab privaatsusõigust, omandiõigust ja tihtipeale ka sõnumisaladuse õigust, sest alatihti otsitakse just dokumente ning läbiotsimised on äriühingute töö pikemaks ajaks halvanud.

"Levinud on võhiklikud vastuväited "mul pole midagi varjata" ja "õige hõlma ei hakka keegi", mida kasutatakse ka pealtkuulamise talumise õigustamiseks. Põhiõigusi kaitsvad normid on aga loodud just eelkõige juhuks, kui hakatakse õige hõlma. Me ei pea joonduma nende järgi, kellele on vastuvõetav, et nende erasfääris soritakse," tõdes Glikman.

Glikman pole nõus, et kohtu loa nõuet peetakse lausa bürokraatiaks. "Sellisel juhul on bürokraatlikud ka muud põhiõigusi kaitsvad meetmed, nagu näiteks kohtumääruse nõue isiku vahistamiseks. Oleks ju tunduvalt tõhusam võtta isikult "bürokraatiavabalt" vabadus menetlushuvist tingitud uurija suvaotsuse alusel. Või milleks on inimese süüdimõistmiseks üldse vaja "bürokraatlikku" kohtuotsust, kui prokuratuur on süüdistusaktis süüdioleku tuvastanud?," leidis Glikman.

"See näide polnud küll hea, sest meil on õigeksmõistmine üliharv, mistõttu üle 99% juhtudel tähendabki süüdistusakt süüdimõistmist. Aga mõelgem ka 1%-le, kellele naeratab õigeksmõistmise ime," ütles Glikman.

Toimetaja: Marek Kuul



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

SPORT
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: