Glikman: põhiõiguste piiramist kiidetakse, liberaalse seadusloome ilminguid kritiseeritakse ({{commentsTotal}})

Vandeadvokaat Leon Glikman.
Vandeadvokaat Leon Glikman. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Vandeadvokaat Leon Glikmani sõnul muudetakse kriminaalmenetluse seadustikku meil ühtvalu ja valdavalt põhiõiguste kitsendamise poole ning kui karmistamine leiab meedias enamjaolt positiivset vastukaja, siis harvad liberaalse seadusloome ilmingud põhjustavad krõbedat kriitikat.

Glikman kirjutab Eesti Päevalehe arvamusloos, et uue kooliaasta esimesel päeval ilmunud artiklist "Kurjategijate elu muutub lihtsamaks, korrakaitsjate võim nõrgeneb”, kumab läbi uurimisorganite eesmärk säilitada reliktse menetluskorraga kaasnevat voluntarismi ning meelehärm põhiõiguste suurema kaitstuse pärast, mida pakuvad kriminaalmenetluse seadustiku muudatused.

"Vägisi jääb mulje, et inimõigusi tagavatel normidel on selektiivne toime üksnes ühe väikse inimgrupi, nimelt kurjategijate puhul," märkis Glikman, kuid lisas, et põhiõigusi kaitsvad normid on loodud just eelkõige juhuks, kui hakatakse õige hõlma.

Tema sõnul on seaduste toime paraku universaalne, mistõttu põhiõiguslikke tagatisi fundeerivad seadusemuudatused avaldavad lõppkokkuvõttes suuremat mõju just rahva põhiosale, kelleks on seaduskuulekad inimesed.

"Sama "loogika" järgi tuleks ära keelata ka muud head asjad, näiteks mobiiltelefonid, sest neid saavad kasutada ka kurjategijad," leidis vandeadvokaat.

Glikmani sõnul on põhiseaduse järgi kurjategija isik, kes on jõustunud süüdimõistva kohtuotsusega süüdi tunnistatud, kuid see, et kedagi tahetakse vahistada või tema juures läbiotsimist korraldada, ei tee temast veel kurjategijat.

"Eestile rahvusvahelise õiguse alusel kohustuslikuks tehtud kaitsenormide eesmärk seisnebki selles, et mitte kellegi, sealhulgas tavakodaniku õigusi ei saaks omavoliliselt riivata. Muudatuste oponente häirib, et läbiotsimiseks on vaja kohtu, mitte uurimisasutuse või prokuröri luba, unustades, et need on asjast huvitatud menetluspooled," selgitas ta.

Glikmani kinnitusel otsustab just seetõttu õigusriikides põhiõiguste olulisemate piirangute üle kohus kui sõltumatu institutsioon, sest läbiotsimine on EIK [Euroopa inimõiguste kohus] lahendite järgi intensiivne põhiõiguse riive, sest see väärab privaatsusõigust, omandiõigust ja tihtipeale ka sõnumisaladuse õigust, sest alatihti otsitakse just dokumente ning läbiotsimised on äriühingute töö pikemaks ajaks halvanud.

"Levinud on võhiklikud vastuväited "mul pole midagi varjata" ja "õige hõlma ei hakka keegi", mida kasutatakse ka pealtkuulamise talumise õigustamiseks. Põhiõigusi kaitsvad normid on aga loodud just eelkõige juhuks, kui hakatakse õige hõlma. Me ei pea joonduma nende järgi, kellele on vastuvõetav, et nende erasfääris soritakse," tõdes Glikman.

Glikman pole nõus, et kohtu loa nõuet peetakse lausa bürokraatiaks. "Sellisel juhul on bürokraatlikud ka muud põhiõigusi kaitsvad meetmed, nagu näiteks kohtumääruse nõue isiku vahistamiseks. Oleks ju tunduvalt tõhusam võtta isikult "bürokraatiavabalt" vabadus menetlushuvist tingitud uurija suvaotsuse alusel. Või milleks on inimese süüdimõistmiseks üldse vaja "bürokraatlikku" kohtuotsust, kui prokuratuur on süüdistusaktis süüdioleku tuvastanud?," leidis Glikman.

"See näide polnud küll hea, sest meil on õigeksmõistmine üliharv, mistõttu üle 99% juhtudel tähendabki süüdistusakt süüdimõistmist. Aga mõelgem ka 1%-le, kellele naeratab õigeksmõistmise ime," ütles Glikman.

Toimetaja: Marek Kuul



Kaitseminister Jüri Luik ja EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini

25 Euroopa riiki käivitas ühise kaitsekoostöö

Esmaspäeval käivitas Euroopa Liit alalise struktureeritud kaitsekoostöö ehk PESCO, mille kaudu hakkab 25 liikmesriiki tegema koostööd erinevates kaitseprojektides. Samuti panid liikmesriigid aluse Euroopa Kaitsefondile, millega panustab EL järgmisel eelarveperioodil kaitsevõime arendamisse kuni 10 miljardit eurot.

Nevesis
Kohad 41-50

ERR-i kultuuriportaali autahvel: aasta albumid 2017Kohad 41-50

ERR-i kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkab tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

Bitcoini kaevandamine ületab selle praeguse hinna juures paljude riikide aastast elektrienergia tarvet.

Kas bitcoin muudab planeedi hiiglaslikuks aurusaunaks?

Neljapäeva hommikul purustas kübervaluuta bitcoin järjekordse rekordi. Ühe mündi eest tuli välja käia 16 601 dollarit. Kui bitcoini väärtus peaks kasvama ka edaspidi samas tempos, tõotab sellest saada inimkonna üks kõige suuremaid saasteallikaid.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: