Glikman: põhiõiguste piiramist kiidetakse, liberaalse seadusloome ilminguid kritiseeritakse ({{commentsTotal}})

Vandeadvokaat Leon Glikman.
Vandeadvokaat Leon Glikman. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Vandeadvokaat Leon Glikmani sõnul muudetakse kriminaalmenetluse seadustikku meil ühtvalu ja valdavalt põhiõiguste kitsendamise poole ning kui karmistamine leiab meedias enamjaolt positiivset vastukaja, siis harvad liberaalse seadusloome ilmingud põhjustavad krõbedat kriitikat.

Glikman kirjutab Eesti Päevalehe arvamusloos, et uue kooliaasta esimesel päeval ilmunud artiklist "Kurjategijate elu muutub lihtsamaks, korrakaitsjate võim nõrgeneb”, kumab läbi uurimisorganite eesmärk säilitada reliktse menetluskorraga kaasnevat voluntarismi ning meelehärm põhiõiguste suurema kaitstuse pärast, mida pakuvad kriminaalmenetluse seadustiku muudatused.

"Vägisi jääb mulje, et inimõigusi tagavatel normidel on selektiivne toime üksnes ühe väikse inimgrupi, nimelt kurjategijate puhul," märkis Glikman, kuid lisas, et põhiõigusi kaitsvad normid on loodud just eelkõige juhuks, kui hakatakse õige hõlma.

Tema sõnul on seaduste toime paraku universaalne, mistõttu põhiõiguslikke tagatisi fundeerivad seadusemuudatused avaldavad lõppkokkuvõttes suuremat mõju just rahva põhiosale, kelleks on seaduskuulekad inimesed.

"Sama "loogika" järgi tuleks ära keelata ka muud head asjad, näiteks mobiiltelefonid, sest neid saavad kasutada ka kurjategijad," leidis vandeadvokaat.

Glikmani sõnul on põhiseaduse järgi kurjategija isik, kes on jõustunud süüdimõistva kohtuotsusega süüdi tunnistatud, kuid see, et kedagi tahetakse vahistada või tema juures läbiotsimist korraldada, ei tee temast veel kurjategijat.

"Eestile rahvusvahelise õiguse alusel kohustuslikuks tehtud kaitsenormide eesmärk seisnebki selles, et mitte kellegi, sealhulgas tavakodaniku õigusi ei saaks omavoliliselt riivata. Muudatuste oponente häirib, et läbiotsimiseks on vaja kohtu, mitte uurimisasutuse või prokuröri luba, unustades, et need on asjast huvitatud menetluspooled," selgitas ta.

Glikmani kinnitusel otsustab just seetõttu õigusriikides põhiõiguste olulisemate piirangute üle kohus kui sõltumatu institutsioon, sest läbiotsimine on EIK [Euroopa inimõiguste kohus] lahendite järgi intensiivne põhiõiguse riive, sest see väärab privaatsusõigust, omandiõigust ja tihtipeale ka sõnumisaladuse õigust, sest alatihti otsitakse just dokumente ning läbiotsimised on äriühingute töö pikemaks ajaks halvanud.

"Levinud on võhiklikud vastuväited "mul pole midagi varjata" ja "õige hõlma ei hakka keegi", mida kasutatakse ka pealtkuulamise talumise õigustamiseks. Põhiõigusi kaitsvad normid on aga loodud just eelkõige juhuks, kui hakatakse õige hõlma. Me ei pea joonduma nende järgi, kellele on vastuvõetav, et nende erasfääris soritakse," tõdes Glikman.

Glikman pole nõus, et kohtu loa nõuet peetakse lausa bürokraatiaks. "Sellisel juhul on bürokraatlikud ka muud põhiõigusi kaitsvad meetmed, nagu näiteks kohtumääruse nõue isiku vahistamiseks. Oleks ju tunduvalt tõhusam võtta isikult "bürokraatiavabalt" vabadus menetlushuvist tingitud uurija suvaotsuse alusel. Või milleks on inimese süüdimõistmiseks üldse vaja "bürokraatlikku" kohtuotsust, kui prokuratuur on süüdistusaktis süüdioleku tuvastanud?," leidis Glikman.

"See näide polnud küll hea, sest meil on õigeksmõistmine üliharv, mistõttu üle 99% juhtudel tähendabki süüdistusakt süüdimõistmist. Aga mõelgem ka 1%-le, kellele naeratab õigeksmõistmise ime," ütles Glikman.

Toimetaja: Marek Kuul



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: