Glikman: põhiõiguste piiramist kiidetakse, liberaalse seadusloome ilminguid kritiseeritakse ({{commentsTotal}})

Vandeadvokaat Leon Glikman.
Vandeadvokaat Leon Glikman. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Vandeadvokaat Leon Glikmani sõnul muudetakse kriminaalmenetluse seadustikku meil ühtvalu ja valdavalt põhiõiguste kitsendamise poole ning kui karmistamine leiab meedias enamjaolt positiivset vastukaja, siis harvad liberaalse seadusloome ilmingud põhjustavad krõbedat kriitikat.

Glikman kirjutab Eesti Päevalehe arvamusloos, et uue kooliaasta esimesel päeval ilmunud artiklist "Kurjategijate elu muutub lihtsamaks, korrakaitsjate võim nõrgeneb”, kumab läbi uurimisorganite eesmärk säilitada reliktse menetluskorraga kaasnevat voluntarismi ning meelehärm põhiõiguste suurema kaitstuse pärast, mida pakuvad kriminaalmenetluse seadustiku muudatused.

"Vägisi jääb mulje, et inimõigusi tagavatel normidel on selektiivne toime üksnes ühe väikse inimgrupi, nimelt kurjategijate puhul," märkis Glikman, kuid lisas, et põhiõigusi kaitsvad normid on loodud just eelkõige juhuks, kui hakatakse õige hõlma.

Tema sõnul on seaduste toime paraku universaalne, mistõttu põhiõiguslikke tagatisi fundeerivad seadusemuudatused avaldavad lõppkokkuvõttes suuremat mõju just rahva põhiosale, kelleks on seaduskuulekad inimesed.

"Sama "loogika" järgi tuleks ära keelata ka muud head asjad, näiteks mobiiltelefonid, sest neid saavad kasutada ka kurjategijad," leidis vandeadvokaat.

Glikmani sõnul on põhiseaduse järgi kurjategija isik, kes on jõustunud süüdimõistva kohtuotsusega süüdi tunnistatud, kuid see, et kedagi tahetakse vahistada või tema juures läbiotsimist korraldada, ei tee temast veel kurjategijat.

"Eestile rahvusvahelise õiguse alusel kohustuslikuks tehtud kaitsenormide eesmärk seisnebki selles, et mitte kellegi, sealhulgas tavakodaniku õigusi ei saaks omavoliliselt riivata. Muudatuste oponente häirib, et läbiotsimiseks on vaja kohtu, mitte uurimisasutuse või prokuröri luba, unustades, et need on asjast huvitatud menetluspooled," selgitas ta.

Glikmani kinnitusel otsustab just seetõttu õigusriikides põhiõiguste olulisemate piirangute üle kohus kui sõltumatu institutsioon, sest läbiotsimine on EIK [Euroopa inimõiguste kohus] lahendite järgi intensiivne põhiõiguse riive, sest see väärab privaatsusõigust, omandiõigust ja tihtipeale ka sõnumisaladuse õigust, sest alatihti otsitakse just dokumente ning läbiotsimised on äriühingute töö pikemaks ajaks halvanud.

"Levinud on võhiklikud vastuväited "mul pole midagi varjata" ja "õige hõlma ei hakka keegi", mida kasutatakse ka pealtkuulamise talumise õigustamiseks. Põhiõigusi kaitsvad normid on aga loodud just eelkõige juhuks, kui hakatakse õige hõlma. Me ei pea joonduma nende järgi, kellele on vastuvõetav, et nende erasfääris soritakse," tõdes Glikman.

Glikman pole nõus, et kohtu loa nõuet peetakse lausa bürokraatiaks. "Sellisel juhul on bürokraatlikud ka muud põhiõigusi kaitsvad meetmed, nagu näiteks kohtumääruse nõue isiku vahistamiseks. Oleks ju tunduvalt tõhusam võtta isikult "bürokraatiavabalt" vabadus menetlushuvist tingitud uurija suvaotsuse alusel. Või milleks on inimese süüdimõistmiseks üldse vaja "bürokraatlikku" kohtuotsust, kui prokuratuur on süüdistusaktis süüdioleku tuvastanud?," leidis Glikman.

"See näide polnud küll hea, sest meil on õigeksmõistmine üliharv, mistõttu üle 99% juhtudel tähendabki süüdistusakt süüdimõistmist. Aga mõelgem ka 1%-le, kellele naeratab õigeksmõistmise ime," ütles Glikman.

Toimetaja: Marek Kuul



Haiglapalat.

Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: