Analüüs näitab: imeravim Cellfood on väävelhappe ja kraanivee segu ({{commentsTotal}})

Kraanivesi.
Kraanivesi. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Tartu ülikoolis valminud analüüs selgitas, et toidulisand Cellfood on väävelhappe ja kraanivee segu.

Eesti Päevaleht kirjutab, et kuna riigiamet VTA, mille ülesanne on toidulisandite turgu kontrollida, ei soostunud Cellfoodi analüüsima, siis palus leht abi Tartu ülikooli keemia instituudist ning Tartu ülikooli keemia instituudi orgaanilise keemia dotsent Uno Mäeorg võttis Cellfoodi piltlikult öeldes pilbasteks ja analüüsi tulemused paljastasid nii toidulisandi koostise kui ka inimeste lihtsameelsuse.

"Tegemist on tugevalt happelise värvitu ja lõhnatu vedelikuga. Kui kogu Cellfoodis olev hape on väävelhape, siis on selle kontsentratsioon umbes kuus protsenti,” ütles Mäeorg.

Cellfood ei tohiks väävelhapet sisaldada, ent sisaldas siiski ning seejärel uuriti, kuidas on lood nende ainetega, mida Cellfood peaks sisaldama?

Maaletooja lubas Cellfoodi kohta kodulehel järgmist: "Selle koostisesse kuuluvad aeroobsed valgud, 17 aminohapet, 34 ensüümi, 78 makro- ja mikroelementi, deutronid, elektrolüüdid ning lahustunud sidumata hapnik." Cellfoodi ingliskeelne koduleht loeb kõik selles väidetavalt sisalduvad ained ka ükshaaval üles.

Analüüs aga näitas, et Cellfoodi suurejooneline koostisosade nimekiri on puhas pettus, märkis leht.

"Loetletud elementide esinemine isegi jälgedes ei ole usutav, sest näiteks astaat on radioaktiivne element, mille kõige stabiilsema isotoobi poolestusaeg on 8,1 tundi. Ka väärisgaasid (heelium, neoon, argoon, krüptoon) ei püsi segus, vaid lenduvad. Mitme loetletud elemendi või nende võimalike ühendite toksilisus on teadaolevalt väga kõrge. Eriti tuleks esile tuua polooniumi, mida kasutati Litvinenko mürgitamiseks 2006. aastal Londonis. Aga väga toksilised on ka talliumi, osmiumi, baariumi, volframi ja hafniumi ühendid," loetles Mäeorg.

Leht tõdes, et seega tuleb lausa tänulik olla, et Cellfood pakendil lubatud aineid ei sisalda.

Üks pudelike Cellfoodi maksab ökopoes üle 40 euro ning lehe arvestuste kohaselt õnnestus seda maale tooval firmal esimese tööaastaga väävelhappe ja kraanivee segu müüa kuni 1200 inimesele.

Toimetaja: Marek Kuul



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: