Analüüs näitab: imeravim Cellfood on väävelhappe ja kraanivee segu ({{commentsTotal}})

Kraanivesi.
Kraanivesi. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Tartu ülikoolis valminud analüüs selgitas, et toidulisand Cellfood on väävelhappe ja kraanivee segu.

Eesti Päevaleht kirjutab, et kuna riigiamet VTA, mille ülesanne on toidulisandite turgu kontrollida, ei soostunud Cellfoodi analüüsima, siis palus leht abi Tartu ülikooli keemia instituudist ning Tartu ülikooli keemia instituudi orgaanilise keemia dotsent Uno Mäeorg võttis Cellfoodi piltlikult öeldes pilbasteks ja analüüsi tulemused paljastasid nii toidulisandi koostise kui ka inimeste lihtsameelsuse.

"Tegemist on tugevalt happelise värvitu ja lõhnatu vedelikuga. Kui kogu Cellfoodis olev hape on väävelhape, siis on selle kontsentratsioon umbes kuus protsenti,” ütles Mäeorg.

Cellfood ei tohiks väävelhapet sisaldada, ent sisaldas siiski ning seejärel uuriti, kuidas on lood nende ainetega, mida Cellfood peaks sisaldama?

Maaletooja lubas Cellfoodi kohta kodulehel järgmist: "Selle koostisesse kuuluvad aeroobsed valgud, 17 aminohapet, 34 ensüümi, 78 makro- ja mikroelementi, deutronid, elektrolüüdid ning lahustunud sidumata hapnik." Cellfoodi ingliskeelne koduleht loeb kõik selles väidetavalt sisalduvad ained ka ükshaaval üles.

Analüüs aga näitas, et Cellfoodi suurejooneline koostisosade nimekiri on puhas pettus, märkis leht.

"Loetletud elementide esinemine isegi jälgedes ei ole usutav, sest näiteks astaat on radioaktiivne element, mille kõige stabiilsema isotoobi poolestusaeg on 8,1 tundi. Ka väärisgaasid (heelium, neoon, argoon, krüptoon) ei püsi segus, vaid lenduvad. Mitme loetletud elemendi või nende võimalike ühendite toksilisus on teadaolevalt väga kõrge. Eriti tuleks esile tuua polooniumi, mida kasutati Litvinenko mürgitamiseks 2006. aastal Londonis. Aga väga toksilised on ka talliumi, osmiumi, baariumi, volframi ja hafniumi ühendid," loetles Mäeorg.

Leht tõdes, et seega tuleb lausa tänulik olla, et Cellfood pakendil lubatud aineid ei sisalda.

Üks pudelike Cellfoodi maksab ökopoes üle 40 euro ning lehe arvestuste kohaselt õnnestus seda maale tooval firmal esimese tööaastaga väävelhappe ja kraanivee segu müüa kuni 1200 inimesele.

Toimetaja: Marek Kuul



Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: