Lävepakuküsitlused: migratsioonivastane erakond edestas Merkeli parteid ({{commentsTotal}})

Saksamaa migratsioonivastane populistlik erakond Alternatiiv Saksamaa Jaoks (AfD) sai pühapäeval Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa kohaliku parlamendi valimistel sotsiaaldemokraatide järel teise tulemuse, kukutades kantsler Angela Merkeli kristlikud demokraadid kolmandale positsioonile, näitasid lävepakuküsitluste tulemused.

Sotsiaaldemokraadid kogusid umbes 30 protsenti häältest, AfD umbes 21 ja Merkeli CDU 19 protsenti.

Mecklenburg-Vorpommernis Stralsundis asub ka Merkeli valimisringkond.

Kuigi Mecklenburg-Vorpommern on majanduslikult nõrk liidumaa endise Ida-Saksamaa territooriumil, kus elab vaid 1,6 miljonit inimest kogu riigi 80 miljonist elanikust, on tegemist esimese liidumaaga viiest, mis korraldab regionaalvalimised enne veidi rohkem kui aasta pärast toimuvaid üldvalimisi ning tulemused näitavad inimeste poliitilisi eelistusi.

AfD liider Frauke Petry tervitas lävepakuküsitluste tulemusi kui "tugevat hoopi Angela Merkelile".

"Kirsina tordil on see, et me oleme jätnud Merkeli erakonna selja taha. Võib-olla on täna Angela Merkeli kantsleriameti lõpu algus," ütles erakonna kohalik juht Leif-Erik Holm poolehoidjatele.

Kristlike demokraatide peasekretär Peter Tauber ütles Berliinis, et "selline tulemus ja AfD tugev esinemine on mõru paljude, igaühe jaoks meie parteis".

Mecklenburg-Vorpommern oli ainus Saksamaa 16 liidumaast, kus paremäärmuslik Natsionaaldemokraatlik Partei oli esindatud kohalikus parlamendis, kuid partei ilmselt kaotas pühapäeval oma parlamendikohad. Küsitlustulemuste kohaselt jäi partei allapoole liidumaa parlamenti pääsemiseks vajalikust viieprotsendisest toetusest.

Poliitikavaatlejate hinnangul võisid paljud endised Natsionaaldemokraatliku Partei toetajad hääletada nüüd AfD poolt.

Opositsiooniline Vasakpartei sai umbes 12,5 protsenti häältest, mis on kuus protsendipunkti vähem kui eelmistel valimistel. Roheliste saamine liidumaa parlamenti on samuti küsimärgi all, neid toetas ligi viis protsenti hääletanutest.

AfD on praegu esindatud üheksa liidumaa parlamendis ning loodab jõuda järgmisel aastal ka föderaalparlamenti.

Merkel otsustas aasta tagasi, et Saksamaa võtab vastu sadu tuhandeid sisserändajaid, mis on saanud laialdase vastuseisu osaliseks.

Saksa vaesemate hulka kuuluv Mecklenburg-Vorpommern võttis eelmisel aastal vastu 25 000 turvapaigataotlejat, kellest suur osa on liikunud juba mujale Saksamaale. Eelmisel aastal saabus Saksamaale rohkem kui miljon sisserändajat ja pagulast.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: