Süttimisohu tõttu ei tohiks töötava kodumasina juurest lahkuda ({{commentsTotal}})

Eestis saab umbes sada tulekahju aastas alguse süttinud kodumasinatest. Õnnetused on traagilisemad siis, kui need juhtuvad öösel, mil pererahvas magab või ajal, mil kedagi kodus pole. Samas soovitavad elektripakettide pakkujad kulude optimeerimiseks panna kodumasinad tööle just öösiti, mil elekter on odavam.

Öisel ajal aga ei pruugi inimesed jõuda õigeaegselt reageerida, kuid töötav kodumasin on tulekahju põhjustanud.

Nii näiteks juhtus tänavu aprillis Põlvamaal Tilsis traagiline õnnetus, kui 32-aastane naine pani enne magamaminekut nõudepesumasina ööseks tööle. Öösel töötav masin aga süttis ning kodus maganud naine põles sisse - päästa ei õnnestunud ei teda ega ka elumaja, mis põles maani maha.

Tabiveres lõppes õnnetus õnnelikult: pere, kes tavatses nõudepesumasina ööseks või kodust lahkudes tööle panna, oli seekord unustanud seda teha ning lülitas masina tööle koju naastes. Mõned minutid hiljem see süttis. Kuna inimesed suutsid kiirelt reageerida ja päästjad kutsuda, sai kodu üksnes tahmakahjustusi.

"Odavus võib kalliks maksma minna," hoiatas päästeameti Põhja päästekeskuse juht Priit Laos "Terevisioonis". "Mõistlik on teha neid toiminguid järelevalve all - et inimesed oleksid ise juures, kui nende pesumasinad või nõudepesumasinad töötavad, samuti muud rohkem energiat tarbivad kodumasinad."

Enamasti on tulekahjud olnud seotud elektriseadmete kasutamisega: kõige levinum tulekahju liik on aastavahetuse järgselt esimesel-teisel jaanuaril süttinud telekad, sest inimesed on neid järjepanu vaadanud ja masinad on saanud nii palju koormust, et süttivad.

Laos selgitas, et tuleks kindlaks teha, kas kodustel elektrisüsteemidel on olemas rikkevoolu kaitsmed - pingeseadmed, mis hoiavad ühtlast pinget. Sageli polegi tulekahju põhjus mitte kodumasinas endas, vaid näiteks alajaamas toimunud pikselöögi tagajärjel toimunud pinge kõikumine.

Lisaks tuleks kodumasinaid regulaarselt hooldada ning jälgida, et neid kasutataks vastavalt eeskirjale.

Laos rõhutas, et kõige olulisem on inimeste endi käitumine: töötava seadme korral tuleb olla juures ja ärkvel. Palju kodumasinaid on tänapäeval integreeritud ja nende kustutamine igasuguste käepäraste vahenditega on raske.

Kui inimesed tunnevad juhtmete põlemise lõhna või näevad suitsu või leeki, tuleks koheselt helistada 112 ja kui ise kustutada ei oska või ei julge, tuleb kõik inimesed ruumist välja toimetada ja abi oodata. Samuti tasub kodus hoida korras tulekustutit ja tulekustutustekki.

"Külmikut ööseks stepslist välja tõmbama ei pea, aga äikesega kodunt lahkudes on soovitatav stepslist välja tõmmata nii palju elektriseadmeid kui võimalik, näiteks telerid ja digiboksid," soovitas Laos. Ta kinnitas, et ooterežiimil elektriseadmed reeglina ei sütti, kuigi on olnud ka selliseid juhtumeid.

Tänavuse aasta esimese seitsme kuuga on tulekahjudes hukkunud päevasel ja õhtusel ajal kokku 14 inimest ning öösel 15 inimest. Enamikus hukkumiskohtades polnud kas suitsuandureid või polnud need töökorras, ehkki suitsuandurid on eluruumides kohustuslikud.

Toimetaja: Merilin Pärli



SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.