Kaljuranna kampaaniameeskond pole lõplikult laiali läinud ({{commentsTotal}})

{{1473061430000 | amCalendar}}

Marina Kaljuranna presidendiks kandideerimist toetava meeskonna nõuniku Andreas Kaju sõnul vahetavad nad iga päev mõtteid ja ei ole lõplikke otsuseid teinud, allkirju Kaljuranna ülesseadmiseks valimiskogus aga ei koguta.

"Eks me ootame mõnes mõttes Marina isiklikku otsust, loomulikult istume koos ja vahetame mõtteid ja oleme oma arvamust ka avaldamas kindlasti, aga ta peab ise selle otsuse kogu talle teadaoleva info pinnalt langetama," vastas Kaju ERRi portaali küsimusele, kas kampaaniameeskond jätkab tööd.

Samas ütles ta, et allkirju Kaljuranna valimiskogus ülesseadmiseks ei koguta. "Ei, kindlasti mitte," lausus kampaanianõunik.

Kaju sõnul vahetavad meeskonnaliikmed iga päev infot ning toetavad Kaljuranda igati. Midagi lõplikku praegu tema presidendiks kandideerimise kohta ei ole aga veel võimalik öelda.

"Selge on see, et igavesti see olukord kesta ei saa, tähtajad seavad omad piirid, aga täna veel midagi lõplikku mul sealt praegusel hetkel öelda ei ole," nentis Kaju.

Möödunud nädalal pärast Reformierakonna otsust toetada riigipea kandidaadina Siim Kallast kinnitas Kaljurand, et ta ise ei tee jõupingutusi, et oma kandidatuuri ülesseadmiseks 24. septembri valimiskogus allkirju koguda, vaid jätkab praegu igapäevast tööd välisministrina.

Samas tunnistas ta, et peab oma võimalusi valimiskogus Kallasest jätkuvalt paremaks.

Saarts: kultuuritegelaste toetusavaldus on pretsedenditu

Kohe pärast presidendivalimiste läbikukkumist riigikogus tegid mitmed kultuuritegelased ühisavalduse,kutsudes valimiskogu liikmeid seadma valimiskogus üles avalikkuse suure toetusega välisminister Marina Kaljuranna kandidatuuri. Täna on petitsioonil 1500 toetusallkirja. Nende allkirjadega aga Kaljuranda presidendikandidaadiks seada ei saa, vaja on valimiskogu liikmete toetust.

"Me võime seal mingi hulga allkirju kokku koguda, meil ei ole tegelikult ju mitte kellelegi seda üle anda. Aga me loodame lihtsalt, et selline avalikkuse manifesteeritud toetusavaldus mõjutab valijamehi nende otsuses ja liigutab kedagi selles suunas ka tegutsema," ütles ajakirjanik ja toetusavalduse algataja Maris Hellrand.

Politoloog Tõnis Saarts peab olukorda pretsedendituks, sest varem ei ole meie poliitikas olnud situatsiooni, kus avaliku elu tegelased oleks survestanud mõnda kandidaati kandideerima.

"Ma arvan, et, kui Marina Kaljurand otsustab kandideerida, siis kahtlemata see on avalik mäss tänase Reformierakonna juhatuse vastu, kes on teinud veidike testsuguse otsuse ja see kahtlemata ärritab nii Taavi Rõivast kui ka mitmeid juhtivaid reformierakondlasi, kes on selgelt praegu Kallase leeris," kommenteeris Saarts.

Saartsi sõnul võiks aga Kaljurannale ukse avada stsenaarium, kui valimised valimiskogus ebaõnnestuvad ja liiguvad tagasi riigikokku.

"Seal võib olla, kui selleks ajaks on selge, et Siim Kallasel ei ole õnnestunud saada presidendiks ja ta on sisuliselt ikkagi läbi põrunud, siis võib olla tõesti käiakse Kaljuranna nimi välja," leiab Saarts.

Presidendikandidaatide registreerimine valimiskogusse algab 20.septembril.



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: