Kaitsja taotleb peaminister Rõivast tapmisega ähvardanud mehe viivitamatut vabastamist ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kaitsja taotleb Tallinna ringkonnakohtult peaminister Taavi Rõivase tapmisega ähvardamises süüdi mõistetud mehe viivitamatut vanglast vabastamist.

Kaitsja Henrik Kirsimäe taotleb Harju maakohtu süüdimõistva otsuse tühistamist ning Martin Kattai suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist.

Advokaadi hinnangul tuleb Kattai viivitamatult vahi alt vabastada.

Alternatiivselt palub kaitsja vajadusel saata Kattai kriminaalasja maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus arutab Kattai kriminaalasja teisipäeval.

Juuni keskel mõisis maakohus Kattaile kaheaastase vangistuse, millest tal tuleb vanglas kohe ära kanda kolm kuud. Kattai viidi vanglasse otse kohtusaalist. Kohus mõistis Kattaile karistuse ülejäänud osa tingimisi kolmeaastase katseajaga.

Ühtlasi tegi kohus Kattaile kohtu korralduse eiramise eest 500 euro suuruse trahvi, kuna ta filmis mobiiltelefoniga kinnist kohtuistungit ja pani need lõigud sotsiaalvõrgustikku üles.

Kohus mõistis Kattaile rangema karistuse, kui nõudis talle kohtuvaidluses riigiprokurör Steven-Hristo Evestus. Evestus taotles Kattaile pooleaastast vangistust, millest tal oleks tulnud vanglas kohe ära kanda üks kuu.

Kattai kaitsja Henrik Kirismäe leidis kohtuvaidluses, et Kattai suhtes tuleks kriminaalasi lõpetada süüteokoosseisu puudumise tõttu tema tegevuses.

Riigiprokuratuur süüdistab Kattaid selles, et ta ähvardas mullu sügisel korduvalt oma Facebooki lehel peaminister Taavi Rõivast tapmise ja tervisekahjustuste tekitamisega. Süüdistuse kohaselt avaldas Kattai ähvardavaid postitusi mullu 15. ja 25. septembril ning 4. ja 16. oktoobril.

Lisaks postitas Kattai Rõivasele suunatud tapmisähvarduse Reformierakonna toonase peasekretäri Martin Kuke Facebooki lehele, märkis süüdistus.

Seejuures kogus ja avaldas ta erinevat infot peaministri võimaliku elukoha kohta, kirjeldas peaministri isikukaitsjate töötaktikat ning nende kasutatavaid vahendeid.

Kattai on kohtueelses menetluses tunnistanud, et süüdistuses märgitud tekstid ning sõnaavaldused sotsiaalmeediavõrgus Facebook on esitatud tema poolt, kuid leiab, et tema tekstides puuduvad ähvardusele viitavad kuriteotunnused.

Keskkriminaalpolitseinikud pidasid Kattai kuriteos kahtlustatavana kinni mullu oktoobris.

Uurimine tuvastas, et mees kogus ja avaldas erinevat infot peaministri võimaliku elukoha kohta, kirjeldas peaministri isikukaitsjate töötaktikat ning nende kasutatavaid vahendeid.

"Teise inimese tapmisega ähvardamine ei saa olla aktsepteeritav ning sellisele teole järgneb õiguskaitsjate reaktsioon," ütles uurimist juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus ERR.ee-le.

Evestuse sõnul oli mehe käitumises selgeid ohumärke, kuna tema avaldused sisaldasid otseseid ähvardusi kõrge riigiametniku suhtes ning ka viiteid konkreetsetele sammudele, mida ta ähvardatava jälgimiseks teinud oli.

Kriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei ning uurimist juhtis riigiprokuratuur.

Toimetaja: Marek Kuul



Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: