Politsei tabas roolist alkoholi tarvitanud bussijuhi ({{commentsTotal}})

Politsei puhumisreid.
Politsei puhumisreid. Autor/allikas: ERR

Põhja prefektuuri politseinikud kõrvaldasid esmaspäeva hommikul Harku vallas puhumisoperatsiooni käigus roolist alkoholi tarvitanud bussijuhi, kes vedas reisijaid.

Politseinikud kontrollisid kell 7.50 Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna maantee 9. kilomeetril liinibussi juhtinud 46-aastast meest, kellel tuvastati alkoholi tarvitamise tunnused.

Bussijuht viidi arestimajja ning teisipäeval annab mees selgitusi kohtuniku ees. Meest on varasemalt karistatud sama rikkumise eest.

Kell 9 ajal kontrollisid politseinikud sama firma bussi juhtinud keskealist meest, kellel olid samuti alkoholi tarvitamise tunnused, ent kelle lõplik joove jäi alla 0,1 milligrammi liitri kohta väljahingatavas õhus ehk juhi joove jäi napilt alla seaduses sätestatud vastutusmäära.

Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse juhi Hannes Kullamäe sõnul on vaatamata politsei järjepidevale tööle ning inimeste suuremale teadlikkusele joobes juhtide osakaal meie teedel jäänud viimastel aastatel samaks.

"Kutseline juht, kes peab järgmise päeva hommikul alustama tööd autorooli taga peab eelkõige ise veenduma oma tervislikus seisundis ja valmisolekus sõidukit juhtida. Kui juhil on vähimgi kahtlus, tuleb sõit edasi lükata ning oma kainust kontrollida alkomeetriga abiga," ütles Kullamäe.

Tema sõnul peaksid ka tööandjad tegema kõik endast oleneva tagamaks, et tööpostile ei läheks alkoholi tarvitanud juhid. "Ühe võimalusena saaks kasutusele võtta alkolukud või viia läbi vahetuid kontrolle. Kutseliste juhtide puhul tuleb väga hoolikalt kaaluda inimese sobilikkust antud ametikohale, sest tema õlul lasub vastutus teiste inimeste elude eest," lisas Kullamäe.

Esmaspäeva ennelõunal kõrvaldati Harjumaal roolist 26 alkoholi tarvitanud juhti. Nende hulgas oli ka kaks veokijuhti ning üks sõiduautojuht, kelle joove oli enam kui 1,5 promilli.

Kaheksa kuuga on joobes juhtide põhjustatud liiklusõnnetustes üle Eesti saanud surma neli ning vigastada üle 140 inimese.

Toimetaja: Marek Kuul



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: