Nüüdsest kasutavad kõik Tallinna koolid veebipäevikut ({{commentsTotal}})

eKooli haldaja pakub lapsevanematele mitmeid tasulisi lisateenuseid.
eKooli haldaja pakub lapsevanematele mitmeid tasulisi lisateenuseid. Autor/allikas: Kuvatõmmis eKooli kodulehelt
{{1473073986000 | amCalendar}}

Kõik Tallinna koolid kasutavad sellest õppeaastast veebipäevikut. Viimne mohikaanlane oli prantsuse lütseum, kes liitus õppeinfosüsteemiga sellest sügisest.

Kõik munitsipaalkoolid, välja arvatud inglise kolledž (TIK) ja vanalinna hariduskolleegium (VHK) kasutavad eKooli, mille haldajaks on linn riigihanke korras valinud Koolitööde AS-i. TIK-is on jätkuvalt kasutusel oma majas loodud ja arendatud Stuudium, mille kasutamisest nad loobuma ei soostu, sama lahenduse võttis pärast mõningast eKooli kasutamist üle ka VHK, kes küll peaks linna hanketingimuste tõttu maksma nüüd topelt - nii kasutult seisva eKooli kui kasutuses oleva Stuudiumi eest.

Kuna arved on tasutud, ei teagi haridusamet, et VHK tegelikkuses eKooli ei kasuta. Nad on rahul, et viimaks on õppeinfosüsteem, pärast juurutamise algust kümme aastat tagasi, kõigis koolides kasutuses - just nii kaua võttis vabatahtlikkuse alusel üleminek aega, peaaegu sama kaua kui haldusreform.

"Lütseum oli viimane ja ainus, kes sellest sügisest liitus," kinnitas Tallinna haridusameti üldosakonna juhataja Rainer Rannala ERR-i uudisteportaalile.

Linn kooli liituma ei survestanud. "See oli kooli otsus. Koole on linnas tervikuna ikka mõjutanud lapsevanemate soovid. See on üks võti, mis selle protsessi käivitab," ütles Rannala.

Rannala selgitas, et linna eesmärk oli saada võimalikult paljud koolid eKooliga liituma, mis võimaldaks sõlmida soodsama lepingu. Tema kinnitusel see ka õnnestus.

Hankevõitja Koolitööde AS-iga on linn sõlminud kolmeaastase lepingu 2018. aasta augustini.

VHK loobus eKoolist aga seetõttu, et süsteemi arendajad ei arvestanud nende vajadustega - nii pidid nad üleval pidama korraga kaht andmebaasi, üht kooli serveris ja teist eKoolis, sest neid ühitada polnud võimalik. Stuudium tegi aga koolile vajaliku arendustöö kiiresti ära, sestap oli valikut langetada lihtne. Ega koolijuhid just õnnelikud ole, et linn eKooli vägisi armsaks sunnib ega valikuvõimalust jäta. Seejuures on paljudes erakoolides samuti just Stuudium kasutusel. Riigihankel nad aga ei osalenud, sestap polnud linnal millegi vahel ka valida.

Tasulised teenused võtavad maad

Koolile maksab eKooli kasutamine suurusjärgus kuni 100 eurot kuus: suuremad koolid maksavad pisut enam ja väikesed vähem, sõltuvalt õpilaste arvust. Aktiivseid kasutajaid on eKoolil ligi 200 000 - enamik lapsevanemaid tahab oma silmaterade käekäiguga kursis olla, vanemates klassides aga registreerivad ka õpilased ise end juba kasutajateks.

Et tõsta projekti tasuvust, on Koolitööde AS hakanud üha julgemalt pakkuma lapsevanematele tasulisi lisateenuseid: alates tänavu kevadest saab tellida omale mitmeid tasulisi teavitusi. Näiteks annab hindepatrull SMS-i vahendusel teada puudulikust koolihindest, samuti saab tellida kontrolltöö teavituse. Juba varasemast on olemas ka popipatrulli teenus, mis annab vanemale märku, kui laps on põhjuseta puudunud. Samuti saab tellida nädalaraporti, mis annab ülevaate muuhulgas kõigist märkustest, puudumistest ja hinnetest, mida laps nädala jooksul on saanud ning millised on ta tulemused võrreldes klassikaaslastega.

Nädalaraporti teenus maksab 1.90 kuus, ülejäänud igaüks 1.49 kuus, seega kokku võib lisateenuseid soetada lausa 6.37 euro eest kuus.

Koolitööde AS-i juhataja Pille Vaheoja sõnul saab septembris-oktoobris liituda tasuliste teenustega soodustingimustel ning teenusest saab igal hetkel ka loobuda. "Iga päevaga tiksub kasutajaid juurde, neid on ikka tuhandetes," kinnitas Vaheoja tasuliste teenuste populaarsust.

Kui tavaline eKooli internetikeskkond on tasuta, nagu ka askeetlik mKool ehk mobiilirakendus, siis 3.50 eest kuus saab endale soetada reklaamivaba ja "kõigi lisadega" mKool Preemiumi. Tavalises mKoolis saab näha viimase 30 päeva hindeid, tunniplaani ja koduülesandeid, tasuline pakett pakub aga reklaamivabas keskkonnas ka hinnete ajalugu ning teavitab saabunud lisainfost. Ka saab tasulise mobiilirakenduse kaudu saata koolile õpilase puudumistõendi.

Viimase uuendusena lisas Koolitööde AS sellest sügisest eKoolile suhtlusvõimaluse, mis on tasuta teenus. See toimib nagu veebivestlused ikka: saab soovitud õpetajale kirjutada ja jälgida, kas ta on sõnumi kätte saanud. Kas ja kui aktiivsesse kasutusse see võimalus läheb, ei julge Vaheoja veel prognoosida, kuid nende poolt on võimalus kooli ja kodu vahelise suhtluse parandamiseks antud.

Rannala tasulistes lisateenustes probleemi ei näe. "Reklaam on tänapäeva maailmas paratamatu," arvab ta. "Riigihanke ehitasime üles selliselt, mida koolidel on vaja. Milliseid lisateenuseid eKool veel pakub, seda me hankes ei reguleerinud ja seda ei olegi võimalik teha. Oluline oli see teenus koolidest lähtuvalt," rõhutas ta.



Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.
Fotod ja video: Soome merevägi ja Yle käisid Vene hiigellaevu jälgimas

Soome merevägi ja rahvusringhääling Yle pildistasid ning filmisid esmaspäeval kaht Soome lahele saabunud suurt Vene sõjalaeva - tuumaallveelaeva Dmitri Donskoi ja lahinguristlejat Pjotr Veliki, mis liikusid Helsingi lähistel rahvusvahelistes vetes Kroonlinna poole.

Õllekannud.Õllekannud.
Läti rahandusministeerium plaanib aktsiiside ennaktempos tõstmist

Läti rahandusministeerium on Läti parlamendile teinud ettepaneku tõsta alkohoolsete jookide ja sigarettide aktsiisi varasemalt planeeritust märgatavalt kiiremas tempos.

Savisaar TallinnasSavisaar Tallinnas
Fotod: Edgar Savisaar kohtus Tallinnas Urmi Reindega

Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Keskerakonna endine esimees Edgar Savisaar kohtus esmaspäeval ajalehe Kesknädal kunagise peatoimetaja Urmi Reindega.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema