Süürias hukkus pommirünnakutes kümneid inimesi ({{commentsTotal}})

Sündmuskoht Tartousi linnas.
Sündmuskoht Tartousi linnas. Autor/allikas: Sana/Reuters/Scanpix

Süürias hukkus pommirünnakutes vähemalt 40 inimest., teatas riigimeedia.

Neli pommirünnakut korraldati valitsusaladel ja üks kurdide kontrolli all olevas linnas, vahendas BBC.

Rünnakud toimusid Damaskuse, Homsi, Tartousi ja Hassakehi lähistel.

Ohvriterohkeim rünnak oli Tartousi lähistel, kus hukkus 30 ja sai vigastada 45 tsiviilelanikku. Allikas rääkis, et kõigepealt plahvatas Arzonehi maanteesillal autopomm. Seejärel, kui inimesed kogunesid sündmuskohale haavatuid abistama, õhkis enesetapupommitaja oma pommivöö.

Tartous oli kuni maikuuni Süüria kodusõjast jäänud suhteliselt puutumata. Linnas asub Venemaa mereväebaas ja see on president Bashar al-Assadi alaviitide sekti kese.

Homsis sai surma neli ja vigastada kümme inimest, kui autopomm Bab Tadmouris autopomm plahvatas. Homsi kuberner selgitas, et autopommi sihtmärk oli sõjaväe kontrollpunkt ja ohvrid olid sõdurid.

Damaskuse äärelinnas Sabouras sai teel toimunud pommitamises surma üks inimene.

Hassakehis lasti Marsho ringteel õhku lõhkeainet täis mootorratas. Hukkus vii ja sai viga kaks tsiviilelanikku.

Vastutuse rünnakute eest võttis ISIS.

Toimetaja: Merili Nael



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: