Merkeli pagulaspoliitika on pärast liidumaa valimistel lüüasaamist surve all ({{commentsTotal}})

{{1473068732000 | amCalendar}}

Pärast paremäärmuslastelt lüüasaamist Mecklenburg-Vorpommernis eile toimunud kohalikel valimistel on Saksamaa kantsleri Angela Merkeli liberaalne põgenikepoliitika surve all.

Immigratsioonivastane populistlik erakond Alternatiiv Saksamaale (AfD) sai valimistel 21 protsenti häältest, edestades Merkeli kristlikke demokraate (CDU), kelle häältesaagiks jäi 19 protsenti. Kõige enam ehk 30 protsenti häältest kogusid sotsiaaldemokraadid, vahendasid The Local ja "Aktuaalne kaamera".

AfD juhtkandidaat Leif-Erik Holm nimetas valimistulemust noorele parteile väga heaks. "Kirss tordil on see, et jätsime Merkeli CDU selja taha. Võib-olla on see Merkeli kantsleriaja lõpu algus," sõnas Holm.

Ehkki Mecklenburg-Vorpommern on Saksamaa kõige vaesem ja väiksema rahvaarvuga liidumaa, on see Merkeli jaoks tähendusrikas paik, kuna just seal on tema enda valimisringkond.

CDU peamine kandidaat Lorenz Caffier ütles, et valimistel oli vaid üks teema ning selleks oli põgenikepoliitika. Võrreldes teiste Saksamaa piirkondadega on Mecklenburg-Vorpommernis väga vähe migrante. Mullu võtsid nad vastu 25 000 inimest, kellest enamik on juba mujale paremat elujärge otsima suundunud. Migratsioonipoliitika tekitab aga inimestes ebakindlust, sõnas CDU ridades kandideerinud Frieder Weinhold.

Hiinas G20 tippkohtumisel viibiv Angela Merkel tunnistas täna, et tema põgenikepoliitika oligi ta partei eilse ebaedu põhjus ja võttis selle eest täieliku vastutuse.

"Valimistulemused on seotud põgenikepoliitikaga. Ma olen partei juht ja kantsler, neid kahte kohta ei saa eraldada, nii et olen vastutav," ütles Merkel.

Ta ei salanud, et on valimistulemustes pettunud. Kuid ei nõustunud oma põgenikepoliitikat läbikukkunuks nimetama.

"Olen rahulolematu Mecklenburg-Vorpommerni eilsete valimistulemustega. Liidumaa valimisi varjutasid peaaegu täielikult föderaalsed teemad, peamiselt põgenikud ja nende integreerimine. Peame tunnistama, et palju inimesi ei usu, et suudame need probleemid lahendada, kuigi palju tööd on juba tehtud," rääkis kantsler.

Merkel rõhutas, et Saksamaa on tema juhtimisel juba otsustanud vähendada riiki lubatavate põgenike arvu ning on neid, kel ei ole põhjendust Saksamaale jäämiseks, ka välja saatnud.

Konservatiivne päevaleht Die Welt kirjutas AfD kohta, et esimest korda pärast sõda on Saksamaal paremäärmuslik partei. Eurovastase parteina alustanud AfD kaotas pärast eurobloki võlakriisist toibumist jalgealuse, kuid leidis uue tugipunkti immigratsioonivastasusest.

Partei edu üle rõõmustas Twitteris ka Prantsusmaa paremäärmuslaste juht Marine Le Pen. "See, mis veel eile oli võimatu, on saanud võimalikuks: AfD patrioodid on Merkeli partei teelt pühkinud".

Aasta tagasi otsustas Merkel lubada Saksamaale kümned tuhanded Süüriast ja teistest riikidest pärit migrandid. Ehkki Merkeli otsus algul ka kiidusõnu pälvis, on optimism vähenenud ja andnud teed hirmule, kuidas suudab Euroopa suurima majandusega riik mullu saabunud miljon inimest integreerida. Kodumaal on Merkel pälvinud kõvasti kriitikat, seda ka tema enda konservatiividest liitlaste hulgast.

Põgenikepoliitika tõotab olla peateema ka tuleval aastal toimuvail üldvalimistel. Eelmisel reedel avaldatud arvamusküsitluse tulemused näitasid, et Merkeli populaarsus on langenud viie aasta madalaimale tasemele. Praegu viibib kantsler Hiinas G20 tippkohtumisel.

Toimetaja: Karin Koppel, Merili Nael



Euroopa Liit ravib üheskoos e-tervise süsteemi

Euroopa Liidu riigid on nüüdseks teinud juba aastaid koostööd e-tervise valdkonnas, kuid tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul pole ühendus olnud uute lahenduste leidmisel piisavalt ambitsioonikas ja kiire. Ka Eesti tervise infosüsteem otsib endiselt viise, kuidas andmeid paremini töödelda ja eri osapooli kaasata.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Eesti maakondade kõrgeimad tipud mõõdetuna Amsterdami nullist.Eesti maakondade kõrgeimad tipud mõõdetuna Amsterdami nullist.
Munamägi on kõrgem: Eesti loobub kõrguste arvutamisel Kroonlinna nullist

Keskkonnaminister allkirjastas geodeetilise süsteemi määruse muudatused, mille alusel hakkab Eesti sarnaselt teiste Euroopa riikidega arvestama absoluutset kõrgust ja sügavust Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli suhtes. Kroonlinna nullist, mis oli seni kõrgussüsteemi aluseks, Eesti loobub.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

"Eesti mängu" seitsmes hooaeg"Eesti mängu" seitsmes hooaeg
TEST: Kas oled "Eesti mängu" uueks hooajaks valmis?

Suvine mälumängusaade "Eesti mäng" alustab tänasest oma seitsmendat hooaega. Pane ennast testis proovile, kas vaim on uueks hooajaks valmis.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

Melanoomi rakk.Melanoomi rakk.
Isikustatud vähivaktsiin tõrjus inimkatsetes edukalt nahavähki

Kasvajarakkude DNA põhjal loodud vähivaktsiin aitas kahes kliinilises katses tosinal melanoomi põdenud patsiendil ennetada vähi naasmist vähemalt kahe aasta vältel, teatavad kaks sõltumatut teadlasrühma. Hetkel jääb aga veel ebaselgeks, kui palju personaliseeritud vähivaktsiinid maksma hakkaks ja millal need argikasutusse jõuavad.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema