Merkeli pagulaspoliitika on pärast liidumaa valimistel lüüasaamist surve all ({{commentsTotal}})

{{1473068732000 | amCalendar}}

Pärast paremäärmuslastelt lüüasaamist Mecklenburg-Vorpommernis eile toimunud kohalikel valimistel on Saksamaa kantsleri Angela Merkeli liberaalne põgenikepoliitika surve all.

Immigratsioonivastane populistlik erakond Alternatiiv Saksamaale (AfD) sai valimistel 21 protsenti häältest, edestades Merkeli kristlikke demokraate (CDU), kelle häältesaagiks jäi 19 protsenti. Kõige enam ehk 30 protsenti häältest kogusid sotsiaaldemokraadid, vahendasid The Local ja "Aktuaalne kaamera".

AfD juhtkandidaat Leif-Erik Holm nimetas valimistulemust noorele parteile väga heaks. "Kirss tordil on see, et jätsime Merkeli CDU selja taha. Võib-olla on see Merkeli kantsleriaja lõpu algus," sõnas Holm.

Ehkki Mecklenburg-Vorpommern on Saksamaa kõige vaesem ja väiksema rahvaarvuga liidumaa, on see Merkeli jaoks tähendusrikas paik, kuna just seal on tema enda valimisringkond.

CDU peamine kandidaat Lorenz Caffier ütles, et valimistel oli vaid üks teema ning selleks oli põgenikepoliitika. Võrreldes teiste Saksamaa piirkondadega on Mecklenburg-Vorpommernis väga vähe migrante. Mullu võtsid nad vastu 25 000 inimest, kellest enamik on juba mujale paremat elujärge otsima suundunud. Migratsioonipoliitika tekitab aga inimestes ebakindlust, sõnas CDU ridades kandideerinud Frieder Weinhold.

Hiinas G20 tippkohtumisel viibiv Angela Merkel tunnistas täna, et tema põgenikepoliitika oligi ta partei eilse ebaedu põhjus ja võttis selle eest täieliku vastutuse.

"Valimistulemused on seotud põgenikepoliitikaga. Ma olen partei juht ja kantsler, neid kahte kohta ei saa eraldada, nii et olen vastutav," ütles Merkel.

Ta ei salanud, et on valimistulemustes pettunud. Kuid ei nõustunud oma põgenikepoliitikat läbikukkunuks nimetama.

"Olen rahulolematu Mecklenburg-Vorpommerni eilsete valimistulemustega. Liidumaa valimisi varjutasid peaaegu täielikult föderaalsed teemad, peamiselt põgenikud ja nende integreerimine. Peame tunnistama, et palju inimesi ei usu, et suudame need probleemid lahendada, kuigi palju tööd on juba tehtud," rääkis kantsler.

Merkel rõhutas, et Saksamaa on tema juhtimisel juba otsustanud vähendada riiki lubatavate põgenike arvu ning on neid, kel ei ole põhjendust Saksamaale jäämiseks, ka välja saatnud.

Konservatiivne päevaleht Die Welt kirjutas AfD kohta, et esimest korda pärast sõda on Saksamaal paremäärmuslik partei. Eurovastase parteina alustanud AfD kaotas pärast eurobloki võlakriisist toibumist jalgealuse, kuid leidis uue tugipunkti immigratsioonivastasusest.

Partei edu üle rõõmustas Twitteris ka Prantsusmaa paremäärmuslaste juht Marine Le Pen. "See, mis veel eile oli võimatu, on saanud võimalikuks: AfD patrioodid on Merkeli partei teelt pühkinud".

Aasta tagasi otsustas Merkel lubada Saksamaale kümned tuhanded Süüriast ja teistest riikidest pärit migrandid. Ehkki Merkeli otsus algul ka kiidusõnu pälvis, on optimism vähenenud ja andnud teed hirmule, kuidas suudab Euroopa suurima majandusega riik mullu saabunud miljon inimest integreerida. Kodumaal on Merkel pälvinud kõvasti kriitikat, seda ka tema enda konservatiividest liitlaste hulgast.

Põgenikepoliitika tõotab olla peateema ka tuleval aastal toimuvail üldvalimistel. Eelmisel reedel avaldatud arvamusküsitluse tulemused näitasid, et Merkeli populaarsus on langenud viie aasta madalaimale tasemele. Praegu viibib kantsler Hiinas G20 tippkohtumisel.

Toimetaja: Karin Koppel, Merili Nael



Kaja Tael usub, et jõuab ebainimlikust töökoormusest hoolimata üle eesistumise finišijoone oma jalgadel.

Kaja Tael: eesistuja ei saa võtta teatepulka ja staadionilt ära joosta

Eesistumise jooksul on kostnud siit-sealt hääli, et Eesti oleks pidanud tegema rohkem, olema teravam ja sõnakam. Eesti alaline esindaja Euroopa Liidus Kaja Tael leiab, et eesistumine on nagu meeskonnajooks, kus üks liige ei saa võtta teatepulka ja joosta sellega vastassuunas staadionilt minema.

IT-spetsialistid soovitavad kõigil paroolid ära vahetada

Kõik internetikasutajad peaksid hoolimata sellest, kas nende konto parool on lahti muugitud või mitte, selle kindlasti ära vahetama. IT-turvariski ei tasu alahinnata, hoitavad spetsialistid, sest identiteedivargus võib toimuda üsna lihtsalt.

kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: