Presidendiks pürgiv Sarkozy tahab britid põgenikega tegelema panna ({{commentsTotal}})

Nicolas Sarkozy
Nicolas Sarkozy Autor/allikas: AFP/Scanpix

Taas Prantsusmaa riigipeaks pürgiv ekspresident Nicolas Sarkozy lubas, et kohe pärast ametisse saamist läheks ta Londonisse, et Suurbritanniaga piirilepe katkestada ning survestada britte oma valdustes pagulaskeskust avama.

Täna toimusid Calais's meeleavaldused, kus nõuti sealse põgenikelaagri kiiret laialisaatmist. Sarkozy rääkis ajalehele La Voix du Nord, et tema presidendina survestaks britte ise põgenikekeskust rajama, vahendas The Local.

"Kuna enamik neist välismaalastest tuleb Calais'sse, et Suurbritanniasse siseneda, tahan, et nüüd võtaksid meie Briti sõbrad vastutuse asüülisoovijate taotluste töötlemise eest kinnipidamiskeskuses Suurbritannias ning võtaksid vastutuse ka nende tagasisaatmise eest, kelle taotlust ei rahuldata," sõnas Sarkozy.

Endine president leiab, et Briti ja Prantsusmaa politsei- ja tollitöötajad võiksid Prantsusmaal migrantide eelkontrolli läbi viia ja otsustada, kas taotlejaga peaksid edasi tegelema britid. Sellisel juhul viidaks migrandid Suurbritanniasse, kus nende taotlust edasi menetletaks.

Sarkozy tekitas juba eelmisel nädalal Suurbritannias ärevust, kui ütles, et Touquet’ lepe, mis võimaldab brittidel Prantsuse pinnal piirikontrolle läbi viia ning soovimatuid sisserändajaid eemal hoida, tuleks tühistada.

Sarkozy allkirjastas selle leppe ise aastal 2003, kui ta oli siseminister. Ka Sarkozy rivaal presidendikandidaadiks pürgimisel Alain Jupee pooldab Touquet' leppe ülevaatamist ja kui paremtiiva kandidaat peaks tuleva aasta mais presidendivalimised võitma, võib juhtuda, et britid on sunnitud leppe tingimused uuesti läbi rääkima.

Prantsusmaa prokuratuur teatas täna, et Sarkozy võib minna kohtu alla seoses väidetavalt ebaseadusliku valimiskampaania rahastamisega 2012. aastal. Kahtlustuse kohaselt võltsis ta raamatupidamisandmeid, et sel teel kululimiite ületada.

Toimetaja: Karin Koppel



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: