Presidendiks pürgiv Sarkozy tahab britid põgenikega tegelema panna ({{commentsTotal}})

Nicolas Sarkozy
Nicolas Sarkozy Autor/allikas: AFP/Scanpix

Taas Prantsusmaa riigipeaks pürgiv ekspresident Nicolas Sarkozy lubas, et kohe pärast ametisse saamist läheks ta Londonisse, et Suurbritanniaga piirilepe katkestada ning survestada britte oma valdustes pagulaskeskust avama.

Täna toimusid Calais's meeleavaldused, kus nõuti sealse põgenikelaagri kiiret laialisaatmist. Sarkozy rääkis ajalehele La Voix du Nord, et tema presidendina survestaks britte ise põgenikekeskust rajama, vahendas The Local.

"Kuna enamik neist välismaalastest tuleb Calais'sse, et Suurbritanniasse siseneda, tahan, et nüüd võtaksid meie Briti sõbrad vastutuse asüülisoovijate taotluste töötlemise eest kinnipidamiskeskuses Suurbritannias ning võtaksid vastutuse ka nende tagasisaatmise eest, kelle taotlust ei rahuldata," sõnas Sarkozy.

Endine president leiab, et Briti ja Prantsusmaa politsei- ja tollitöötajad võiksid Prantsusmaal migrantide eelkontrolli läbi viia ja otsustada, kas taotlejaga peaksid edasi tegelema britid. Sellisel juhul viidaks migrandid Suurbritanniasse, kus nende taotlust edasi menetletaks.

Sarkozy tekitas juba eelmisel nädalal Suurbritannias ärevust, kui ütles, et Touquet’ lepe, mis võimaldab brittidel Prantsuse pinnal piirikontrolle läbi viia ning soovimatuid sisserändajaid eemal hoida, tuleks tühistada.

Sarkozy allkirjastas selle leppe ise aastal 2003, kui ta oli siseminister. Ka Sarkozy rivaal presidendikandidaadiks pürgimisel Alain Jupee pooldab Touquet' leppe ülevaatamist ja kui paremtiiva kandidaat peaks tuleva aasta mais presidendivalimised võitma, võib juhtuda, et britid on sunnitud leppe tingimused uuesti läbi rääkima.

Prantsusmaa prokuratuur teatas täna, et Sarkozy võib minna kohtu alla seoses väidetavalt ebaseadusliku valimiskampaania rahastamisega 2012. aastal. Kahtlustuse kohaselt võltsis ta raamatupidamisandmeid, et sel teel kululimiite ületada.

Toimetaja: Karin Koppel



"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema