Sõru-Triigi laevaliini hakkab teenindama Kihnu Veeteed ({{commentsTotal}})

{{1473080354000 | amCalendar}}
Triigi sadam
Triigi sadam Autor/allikas: Postimees/Scanpix

1.oktoobrist hakkab Saaremaa ja Hiiumaa vahelist parvlaevaliini opereerima AS Kihnu Veeteed. Operaatoriga koos vahetub ka Soela väina ületav parvlaev, laevaühendusse auku ei jää.

"Läbirääkimised on olnud keerulised ja Saaremaa-Hiiumaa vahel reisivad saareelanikud peavad arvestama võimalusega, et oktoobris võib esimestel nädalatel liini teenindada pisut väiksem asenduslaev Reet, kuid edaspidi on kasutusel jääklassiga ja mõnevõrra suurem laev Subsea Seven. Kõige tähtsam on see, et laevaühendus kahe suursaare vahel ei katke," märkis ministeeriumi merendus- ja lennundusosakonna juhataja Taivo Linnamägi. 

Sõlmitud avaliku teenindamise leping on lühiajaline, kestvusega ca 7 kuud, kuna alates maist on liinile oodata uut reisiparvlaeva Soela. "Soela on esimene laev, mis on spetsiaalselt valmistatud Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks laevaühenduseks. Väärib märkimist, et üle Soela väina suursaarte vahel ühendust pidama hakkav laev on saanud oma lõpliku kuju ja seadistused just kohalike Baltic Workboatsi meistrite käe all," selgitas Linnamägi. 

Praeguse vedajaga, OÜ-ga Väinamere Liinid sõlmitud leping lõpeb septembri lõpus, mistõttu korraldas MKM kolm riigihanget, mis erinevatel põhjustel nurjusid. Seetõttu otsustati neljandal korral väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasuks, millele laekus üks pakkumus AS-ilt Kihnu Veeteed. 

Sõru-Triigi parvlaevaühenduse aastane dotatsioonisumma riigilt on ligikaudu 1,3 miljonit eurot.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on alates 2015. aasta sügisest otsinud operaatorit Triigi-Sõru parvlaevaliinile, kuna praeguse vedajaga Väinamere Liinid OÜ lõpeb liinileping 30. septembril. Kolmandat korda välja kuulutatud riigihanke tulemusena operaatorit endiselt ei õnnestunud leida.

Praegu opereerib liinil Väinamere Liinid OÜ parvlaevaga Kõrgelaid. 2006. aasta septembris sõlmitud ja hiljem pikendatud liinileping lõpeb 30. septembril.

Majandusministeerium kuulutas laevaliinile ajutise vedaja leidmise hanke välja esimest korda möödunud aasta oktoobris, teist korda tänavu jaanuaris ja kolmandat korda märtsis.

Liiniveolepingu eeldatav maksumus on 850 000 eurot ning ajutine vedaja teenindaks liini 2016. aasta oktoobrist kuni uue laeva Soela liinile saabumiseni, mille valmimisaeg on eeldatavalt 2017. aasta mais.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: