Costa Concordia hukust pääsenud prantslased süüdistavad laevaettevõtet varguses ({{commentsTotal}})

Costa Concordia 2012. aasta jaanuaris pärast õnnetust.
Costa Concordia 2012. aasta jaanuaris pärast õnnetust. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Costa Concordia laevaõnnetusest 2012. aastal eluga pääsenud prantslased kahtlustavad, et Itaalia võimud on seotud laeva seifis olnud juveelide, raha ja elektriseadmete kadumisega.

12. jaanuaril 2012 põgenesid Giglio saare juures viltu vajunud ja osaliselt põhja läinud laevalt inimesed rutakalt, jättes seifis olnud vara laevale, vahendas The Local.

Õnnetuses hukkus 32 inimest ja selle tagajärjel maksis Costa Cruises prantslastest ohvritele kompensatsiooniks üle 11 000 euro. Hüvitise maksmisel tehtud leppes oli aga kirjas, et kannatanud saavad hiljem kätte ka laevale jäänud isiklikud esemed. Nüüd väidab 390 pääsenut, et neile pole midagi tagastatud, kuigi laevavrakk on tühjaks tehtud ja peaaegu demonteeritud.

"Kõik ülemisel tekil olnud seifid on müstiliselt haihtunud," ütles rahulolematuid pääsenuid esindav Anne Decre ajalehele Parisien.

"Costa Cruises on sama ebakompetentne kui nende kapten," lisas ta, viidates kapten Francesco Schettionole, kelle kohus mõistis laevaõnnetuse tõttu 16 aastaks vangi.

Costa Cruises tegi süüdistusele vastuseks avalduse, kus ütles, et laeva jäänud vara eest vastutas rannavalve, kuna Itaalia võimud arestisid pärast õnnetust laeva ja kuulutasid selle kuriteopaigaks. Samuti märkis laevafirma, et varad võivad olla igaveseks kadunud kas merepõhja või jõudnud rüüstajate kätesse.

Kahtlustatakse, et õnnetusele järgnenud kuudel tõid sukeldujad laevalt ära miljonite eurode väärtuses juveele ja muud vara.

Toimetaja: Karin Koppel



UUDISED
NATO riigijuhtide ühiuspildil istub Jüri Ratas Donald Trumpi taga Alexis Tsiprase ja Andrzej Duda vahel.
Ratas vestles Trumpiga
Uuendatud: 09:14 
SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.