Haigekassa: hambaravihüvitis tuleb ülekulust hoolimata ({{commentsTotal}})

{{1473079780000 | amCalendar}}
Tanel Ross.
Tanel Ross. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Haigekassa hinnangul tuleks tänavuses ravikindlustuskuludes oluliselt kasvanud haiglate ületöö tasustamise kulu valguses analüüsida, kas ehk oleks otstarbekam säärase ületöö kompenseerimine lõpetada. Samas leiab haigekassa, et hambaravihüvitistega saab edasi minna.

2016. aasta esimesel poolel oli niinimetatud ületöö eriarstiabis tavapärasest suurem ehk kokku 8,3 miljonit eurot. See näitab erinevust haigekassa rahastatavas eriarstiabi nõudluses ning elanikkonna tegelikus ravivajaduses, rääkis haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross pressibriifingul.

Ross rääkis, et haiglate ületöö küsimust tuleks põhjalikult analüüsida. "See ületöö on mõnes mõttes struktuurne ja peaks arutama, kas seda tuleks kompenseerida või mitte. See on üks küsimus, mida ma kindlasti nõukogult küsin," ütles haigekassa juht.

Ta märkis, et suur osa ületööst tuleb ööbimistega haiglaravi vallas, mille osakaalu on haigekassa viimase kolme aasta jooksul oluliselt vähendanud, panustades eelkõige päevaravile ja polikliinikuteenustele.

"Võiks kaaluda [haiglate ületöö tasustamise korra] muutmist, et üldse seda mitte kompenseerida. Kui kompenseerida, siis minu arvates tuleb kindlasti teha seda järk-järgult, et taastada sellel aastal tulnud kapitali vähenemine," ütles Ross.

Hambaravihüvitis tuleb

Haigekassa hinnangul tuleks hoolimata ravikindlustuse eelarve praegustest probleemidest siiski jätkata teenustepaketi laiendamisega, kehtestades näiteks täiendava hambaravihüvitise, nagu riigieelarve strateegia ette näeb.

Praegu näeb riigieelarve strateegia (RES) ette hambaravihüvitise kulude katmise järgmisel aastal. Seega on järgmiseks paariks aastaks rahastus teoreetiliselt olemas, kuid kuidas see edasi läheb, pole täpselt teada, rääkis haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross pressibriifingul.

"Hambaravihüvitise kehtestamine on ikkagi mõistlik," rääkis ta. "Kui küsite, kas praeguse ravikindlustushüvitiste süsteemi puhul peaks siiski uusi teenuseid turule tooma ja teenuste paketti laiendama, siis jah, ma olen selles küll tugevalt veendunud," ütles haigekassa juht.

Ta rääkis, et näiteks uue täiendava hambaravihüvitise puhul on maht ühe kindlustatu kohta aastas eelarvekavades väga selgelt fikseeritud ning praegu ei oska haigekassa eeldada, et kulud hüvitiste kehtestamisel järsult või hüppeliselt kasvaks.

"Praegu käib hambaarsti juures 37 protsenti inimestest," märkis Ross. Ta rääkis haigekassa prognoosidele ja hinnangutele viidates, et senise praktika põhjal võib täheldada, et nõudlus hambaraviteenuse järele on üllatavalt mitteelastne. Hüvitis peaks nõudlust kasvatama tema sõnul 25 protsendi võrra.

Toimetaja: Merilin Pärli

Allikas: BNS



uudised
Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: