Piirivalvepatrull sundis põgeneva suitsuvedajate auto peatuma ({{commentsTotal}})

Piirivalvepatrull sundis põgeneva suitsuvedajate auto peatuma.
Piirivalvepatrull sundis põgeneva suitsuvedajate auto peatuma. Autor/allikas: PPA

Peatumismärguannet eiranud ning suurel kiirusel Värskast Räpina suunas kihutanud salakaubavedajate auto otsustati suurema ohu ennetamiseks jõuga teeserva suruda ning peatuma sundida.

Pühapäeval tuvastasid piirivalvurid valveseadmetega Põlvamaal piiriäärsel alal kahe kahtlust äratanud mehe liikumise. Asjaolude kontrollimiseks suundusid piirkonda patrullid, kes piirasid ala ning asusid meeste täpset asukohta ning võimaliku piiririkkumise asjaolusid selgitama. Paralleelselt maastikul jälgede tuvastamisega kontrolliti muuhulgas piirkonnas liikuvaid isikuid ning sõidukeid. Kogutud info viitas, et kahtlustäratanud mehed võivad liikuda sõiduautoga Volkswagen.

Peagi märkasid piirivalve operatiivteenistuse ametnikud ühel teelõigul piirkonnast lahkumas Volkswagenit, millele anti peatumismärguanne. Juht eiras peatumismärguannet, reageeris sellele märkimisväärse kiirendusega ning võttis suuna Räpina poole. 

"Võimaliku seadusrikkuja käitumine tema tabamise korral on tavajuhtudelgi ettearvamatu ja ohtlik. Lisaks pidi operatiivteenistuse patrull arvestama, et mida lähemale sõiduk tiheasustusega linnale jõuab, seda enam kasvab oht kihutavast autojuhist kõigile kõrvalistele inimestele," kirjeldas Lõuna prefektuuri politseileitnant Maiko Mõtsar. 

Ta selgitas, et peatumismärguannet eiranud juhile antakse esmalt võimalus ise peatuda enne, kui jõulisemaid meetmeid rakendatakse. "Kuna autojuht ei ilmutanud valmidust vabatahtlikult peatuda, tuli suurema ohu ennetamiseks ta teeserva suruda ja peatuma sundida," rääkis Mõtsar. 

Operatiivsõiduk võttis Volkswageniga kohakuti, misjärel kaldus Volkswagen patrullsõiduki külje vastu. Ohu kiireks tõrjumiseks asus patrull samas Volkswageni liikumist takistama ning liikumiskiirust pidurdama ning seda kuni masina peatumiseni. Piirivalvuritele vastupanu osutanud 28-aastane autojuht ning temaga kaasa sõitnud 23-aastane mees peeti sündmuskohal kinni ning viidi menetlustoiminguteks arestimajja. Vahejuhtumis keegi viga ei saanud, küll said kergemaid kahjustusi sõidukid. Volkswageni kontrollimisel avastasid piirivalvurid sõidukist neli kasti salasigarettidega. 

Tänavu kaheksa kuuga on Lõuna prefektuuri piirivalvurid tabanud ligi miljon salasigaretti, mullu samal perioodil ligi 800 000 salasigaretti.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



FOORUM
arvustus
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. NO34 "Revolutsioon" - üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Valimisliidud selgitavad | LIPO ja ühistupank on sündinud populismist

Kuigi Savisaare valimisliidu kandidaat Olga Ivanova leiab, et linnapood ehk LIPO on sotsiaalselt vajalik projekt, millega toetatakse eelkõige pensionäre, siis valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik esinumber Erik Vest leiab, et tegemist on populismiga. Eestimaa Roheliste esimees Züleyxa Izmailova tunnistab, et nende erakond pole LIPO ja ühistupanga küsimust oma programmis kajastanud, kuid ta kinnitab, et need asutused võetakse luubi alla.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: