Lätist on lahkunud pea kõik EL-i ümberpaigutatud pagulased ({{commentsTotal}})

Saksamaale Friedlandi saabunud Süüria pagulased.
Saksamaale Friedlandi saabunud Süüria pagulased. Autor/allikas: Kai Pfaffenbach/Reuters/Scanpix

Läti on Euroopa Liidu ümberpaigutamiskava alusel vastu võetud varjupaigataotlejatest andnud rahvusvahelist kaitset 23, kellest 21 viibib nüüdseks Saksamaal, edastas Läti telekanal LTV.

Näiteks kolme lapsega süürlanna Bunana, kes rääkis juulis plaanidest jääda Lätti ja rääkis isegi veidi läti keelt, ütles, et lahkus maalt seepärast, et riigi määratud mentor ei aidanud tal kuidagi olmemuresid lahendada. Naine tahtis küsida Saksamaal elavalt vennalt raha, et teha esimene sissemaks korteri eest, kuid lõpptulemusena läks perekond Saksamaale.

Pagulaste vastuvõtmise eest vastutavad riigiametkonnad nende lahkumisest ei teadnud.

Migratsiooniameti esindaja ütles öeldi, et pagulase seisuse saanud inimesed ei ole kohustatud neid teavitama oma soovist riigist lahkuda. Nagu kõik Läti elanikud võivad nad Euroopas vabalt ringi liikuda.

Sotsiaalministeeriumis ja Punases Ristis, mis varustab pagulasi mentoritega, ei teatud samuti midagi pagulaste plaanidest teistesse riikidesse siirduda.

Kõik pagulased saavad Lätis toetust 139 eurot kuus pluss 97 eurot iga järgmise pereliikme kohta. Täiendava kaitse staatuse saanud saavad toetust üheksa, pagulased 12 kuud.

Toetuse maksmine lõpeb, kui inimene hakkab saama miinimumpalgast suuremat sissetulekut, pannakse vangi, kui tuludeklaratsioonis on esitatud valeandmeid või kui isik on pagulas- või täiendava kaitse seisundist ilma jäänud. Seega ei saa migratsiooniamet lõpetada toetuse maksmist isikutele, kes ei viibi enam Mucenieki pagulaskeskuses.

On valminud eelnõud, millega muudetakse toetuse saamise tingimusi. Nende maksmine seostatakse töövõimelise eaga ja registreerimisega töötukassas.

Läti on võtnud vastu 69 varjupaigataotlejat, kelles viis said pagulasstaatuse ja 18 täiendava kaitse staatuse.

Allikas: BNS



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: