Lätist on lahkunud pea kõik EL-i ümberpaigutatud pagulased ({{commentsTotal}})

Saksamaale Friedlandi saabunud Süüria pagulased.
Saksamaale Friedlandi saabunud Süüria pagulased. Autor/allikas: Kai Pfaffenbach/Reuters/Scanpix

Läti on Euroopa Liidu ümberpaigutamiskava alusel vastu võetud varjupaigataotlejatest andnud rahvusvahelist kaitset 23, kellest 21 viibib nüüdseks Saksamaal, edastas Läti telekanal LTV.

Näiteks kolme lapsega süürlanna Bunana, kes rääkis juulis plaanidest jääda Lätti ja rääkis isegi veidi läti keelt, ütles, et lahkus maalt seepärast, et riigi määratud mentor ei aidanud tal kuidagi olmemuresid lahendada. Naine tahtis küsida Saksamaal elavalt vennalt raha, et teha esimene sissemaks korteri eest, kuid lõpptulemusena läks perekond Saksamaale.

Pagulaste vastuvõtmise eest vastutavad riigiametkonnad nende lahkumisest ei teadnud.

Migratsiooniameti esindaja ütles öeldi, et pagulase seisuse saanud inimesed ei ole kohustatud neid teavitama oma soovist riigist lahkuda. Nagu kõik Läti elanikud võivad nad Euroopas vabalt ringi liikuda.

Sotsiaalministeeriumis ja Punases Ristis, mis varustab pagulasi mentoritega, ei teatud samuti midagi pagulaste plaanidest teistesse riikidesse siirduda.

Kõik pagulased saavad Lätis toetust 139 eurot kuus pluss 97 eurot iga järgmise pereliikme kohta. Täiendava kaitse staatuse saanud saavad toetust üheksa, pagulased 12 kuud.

Toetuse maksmine lõpeb, kui inimene hakkab saama miinimumpalgast suuremat sissetulekut, pannakse vangi, kui tuludeklaratsioonis on esitatud valeandmeid või kui isik on pagulas- või täiendava kaitse seisundist ilma jäänud. Seega ei saa migratsiooniamet lõpetada toetuse maksmist isikutele, kes ei viibi enam Mucenieki pagulaskeskuses.

On valminud eelnõud, millega muudetakse toetuse saamise tingimusi. Nende maksmine seostatakse töövõimelise eaga ja registreerimisega töötukassas.

Läti on võtnud vastu 69 varjupaigataotlejat, kelles viis said pagulasstaatuse ja 18 täiendava kaitse staatuse.

Allikas: BNS



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: