Ossinovski: haigekassa probleeme saab lahendada vaid lisarahaga ({{commentsTotal}})

Jevgeni Ossinovski
Jevgeni Ossinovski Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski vastas rahandusminister Sven Sesteri nõudmisele haigekassa eelarvepuudujääk kõrvaldada, et ainus viis eelarveprobleemide lahendamiseks on leida koostöös lisaraha.

"Hea rahandusminister, loodan meie tulemuslikule koostööle, et leida vajalik täiendav raha Eesti ravikindlustussüsteemi, tagamaks haigekassale seatud ülesanne täitmine ning tervishoiusüsteemi terviklik toimimine," kirjutas Ossinovski vastuses Sesterile.

Terviseminister märkis, et tõepoolest oli haigekassa esimese poolaasta tulem oodatust märgatavalt negatiivsem ning nõukogu soovib korrigeerida asutuse nelja aasta eelarvepositsiooni. Ossinovski märkis aga, et ravikindlustuse finantsilise toimetuleku sel perioodil tagab kogunenud jaotamata tulem.

"Haigekassa peab oma tegevuses lähtuma ravikindlustuse põhieesmärkidest ning rahaliste kulutuste mahtu tuleb hinnata just sellest lähtuvalt. Seega, haigekassat ei saa panna vastutama riigieelarve, sealhulgas valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni eest," kirjutas minister, kes on ka sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees.

Ossinovski märkis, et üldine demokgraafiline olukord, töötavate kindlustatute arvu vähenemine ja eriarstiabi saanud isikute arvu kasv viitavad kõik sellele, et elanikkond vananeb ning seeläbi kasvab ka haiguskoormus ja vajadus tervishoiuteenuste järele.

"Sellises olukorras tegi haigekassa nõukogu ainuvõimaliku vastutustundliku otsuse mitte kärpida tervishoiuteenuste mahtu ja seada ohtu ravi kättesaadavus elanikkonnale, vaid teha valitsusele ettepanek korrigeerida haigekassa eelarvepositsiooni sarnaselt eelmise aastaga," kirjutas ta.

"Kujunenud olukord on vaid kinnituseks, et tervishoiu rahastamise pikemaajalise jätkusuutlikkuse küsimus vajab põhimõttelisi otsuseid. Läbiviidud analüüsid näitavad, et vananeva elanikkonna tingimustes ei ole haigekassal juba mõne aasta pärast võimalik täita talle seadusega seatud ülesandeid," märkis Ossinovski.

Rahandusminister Sven Sester saatis eelmisel nädalal kirja, milles nõudis, et tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski teeks kiiremas korras ettepanekud haigekassa eelarve tasakaalu viimiseks, rahandusminister märkis ka, et haigekassa veelgi kasvav eelarvepuudujääk on vastuolus riigieelarve strateegiaga ning võib riigirahanduse ohtu seada.

"Teie ettepanekul võttis haigekassa nõukogu 19. augustil vastu otsused, mille tulemusena kasvab haigekassa eelarve puudujääk võrreldes riigieelarve seaduses sätestatuga 2017. aastal 10,8 miljonit eurot, ulatudes 12,1 miiljoni euroni ja võib ulatuda 15,7 miljoni euroni aastaks 2020," kirjutas Sester Ossinovskile.

Ta märkis, et oli rahandusministrina sellele otsusele vastu. "Juhin teie tähelepanu sellele, et selline otsus tehti, minnes vastuollu nii 2016. aasta riigieelarve seadusega kui ka valitsuse poolt vastu võetud riigi eelarvestrateegiaga aastateks 2017–2020," kirjutas Sester.

Ta märkis, et valitsus on küll otsustanud lisatulu haigekassale täiendavateks kuludeks suunata, ent teinud seda eeldusel, et haigekassa peab enda eelarveha määratud kulude tasemest kinni ja tulude tõstmine aitabki asutusel järk-järgult puudujäägist välja tulla.

"Juhin teie tähelepanu asjaolule, et otsus suurendada haigekassa puudujääki tehti olukorras, kus haigekassa eelarvelised vahendid on kasvanud võrreldes vastuvõetud eelarveha 2016. aasta esimesel poolaastal 12,6 miljoni euro võrra," kirjutas Sester Ossinovskile.

Haigekassa nõukogu otsustas eelmise nädala reedel toimunud koosolekul säilitada raviteenuste maht järgmise nelja aasta jooksul senisel tasemel ning tegi valitsusele ettepaneku korrigeerida haigekassa finantspositsiooni.

"Haigekassa nõukogu pidas vajalikuks järgnevate aastate raviteenuste kättesaadavuse säilitamise vähemalt senisel tasemel, millest tulenevalt tehti valitsusele ettepanek korrigeerida vastavalt haigekassa finantspositsiooni," ütles haigekassa nõukogu esimees Ossinovski.

Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross rääkis samuti eelmisel reedel, et nelja aasta planeerimise põhimõtete koostamisel oli väga oluliseks ravikindlustussüsteemi rahaline jätkusuutlikkus, et tagada kvaliteetne tervishoid, kulutõhusad ja eesmärgipärased ravimeetodid ning solidaarne arstiabi kättesaadavus kõigile kindlustatutele.

Haigekassa tulud kasvasid esimesel poolaastal 7 protsenti 510,9 miljoni euroni. Ravikindlustuse kulud kasvasid 8 protsenti 538,8 miljoni euroni ja haigekassa tegevuskulud on kasvanud kokku 11 protsenti. Kokku olid haigekassa eelarve kulud esimesel poolaastal 543,8 miljonit ja seega oli eelarve ligi 33 miljoniga miinuses, mis on 14,5 miljonit eurot negatiivsem prognoositust.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.
Fotod: Ratas külastas Ruhnut ja Saaremaad

Peaminister Jüri Ratas viibib kolmepäevasel ringreisil Saare maakonnas. Neljapäeval külastas Ratas Ruhnu saart ning reedel kohtus Saaremaa ettevõtjate ja omavalitsusjuhtidega. Edasi väisab peaminister Abrukat ning laupäeval Vilsandi saart. 

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema