Simson: ei saa planeerida uusi maksulaekumisi, kui majandus ei kasva ({{commentsTotal}})

Rahandusminister Sven Sesteri sõnul korrigeeritakse järgmisel nädalal tuleva aasta riigieelarve aluseks olevat ministeeriumi majandusprognoosi allapoole. Rahandusminister ütles ka, et järgmise aasta riigeelarvet silmas pidades on maksulaekumised olnud paremad kui eeldati, kuid opositsiooni hinnangul ei saa planeerida paremaid maksulaekumisi, kui majandus ei kasva.

Eesti Euroopa Liidu eesistumise varasemaks liikumine tähendab selle aasta riigieelarvele ootamatuid kulusid umbes 35-40 miljoni euro ulatuses. NATO liitlasvägede pataljoni paigutamine Eestisse tõstab kaitsekulude mahu SKT-st üle kahe protsendi, mis tähendab omakorda täiendavaid kulusid ka järgmise aasta eelarvele, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Pole mingi üllatus, et järgmise aasta eelarve on väga pingeline, sest ei saa planeerida pidevaid uusi maksulaekumisi, kui meie majandus ei kasva. Ja meie majanduskasv on olnud seisakus," rääkis riigikogu rahanduskomisjoni liige, Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson.

2017. aasta eelarves on kulude real ka sotsiaalmaksu langetamine poole protsendi võrra, mis võtaks eelarvest prognooside järgi umbes 40 miljonit, tulumaksuvaba miinimumi tõus läheb maksma umbes 15 miljonit eurot. Elatisfondi mõju riigieelarvele, kui see tuleb sada eurot inimese kohta, on umbes seitse miljonit eurot aastas. Peretoetuste ja madalapalgaliste maksutagastus maksaks riigile kokku umbes 70 miljonit.

Eelarve tulude kohta ütles rahandusminister, et makse on laekunud prognoositust paremini.

"Täna me võime küll öelda, et oleme kogu maksulaekumistes, kõikide maksude peale kokku seitsme kuuga suurusjärgus 27 miljonit paremas laekumises kui eeldati. Kui on räägitud kütuseaktsiisist, et kütuseaktsiis ei laeku eeldatud tasemel, siis pigem on ikkagi reaalne, et faktiline pilt on teistsugune. Tubakaaktsiis samamoodi. Võib-olla alkoholi puhul tuleb märkida, et on olnud alkoholi puhul mingil määral alalaekumist, aga seda peaasjalikult kange alkoholi puhul," selgitas Sester.

Käibemaksu alalaekumise kohta ütles Sester, et aastalõpu seisuga ei tohiks puudjääki olla.

"Kui jätkub trend, siis me näeme seda, et investeeringuid tehakse eraettevõtete poolt rohkem kui eeldati, mis tähendab seda, et küsitakse käibemaksu tagasi. Avalik sektor teeb praegusel hetkel investeeringuid vähem kui eeldati ja lõpptarbijana ta ei maksa nii palju käibemaksu eelarvesse. Me näeme seda, et ettevõtetele tagastatakse käibemaksu rohkem kui eeldati ehk ettevõtetele jääb rohkem raha kätte," rääkis Sester.

"See näitab sisetarbimist ja samas meie lõunanaaber Läti avalikult läbi oma rahandusministri sõnade kiidab Eesti valitsust, sest Lätil on erakordselt head maksulaekumised tänu eestlaste sisseostude laekumisele lõunanaabrite juurde," kommenteeris Kadri Simson.

Järgmise aasta riigieelarve arutelu jätkub valitsuskabinetis ka sel neljapäeval ja riigikogule peaks valitsus eelarve üle andma septembri lõpus.

Toimetaja: Merili Nael



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema