Simson: ei saa planeerida uusi maksulaekumisi, kui majandus ei kasva ({{commentsTotal}})

Rahandusminister Sven Sesteri sõnul korrigeeritakse järgmisel nädalal tuleva aasta riigieelarve aluseks olevat ministeeriumi majandusprognoosi allapoole. Rahandusminister ütles ka, et järgmise aasta riigeelarvet silmas pidades on maksulaekumised olnud paremad kui eeldati, kuid opositsiooni hinnangul ei saa planeerida paremaid maksulaekumisi, kui majandus ei kasva.

Eesti Euroopa Liidu eesistumise varasemaks liikumine tähendab selle aasta riigieelarvele ootamatuid kulusid umbes 35-40 miljoni euro ulatuses. NATO liitlasvägede pataljoni paigutamine Eestisse tõstab kaitsekulude mahu SKT-st üle kahe protsendi, mis tähendab omakorda täiendavaid kulusid ka järgmise aasta eelarvele, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Pole mingi üllatus, et järgmise aasta eelarve on väga pingeline, sest ei saa planeerida pidevaid uusi maksulaekumisi, kui meie majandus ei kasva. Ja meie majanduskasv on olnud seisakus," rääkis riigikogu rahanduskomisjoni liige, Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson.

2017. aasta eelarves on kulude real ka sotsiaalmaksu langetamine poole protsendi võrra, mis võtaks eelarvest prognooside järgi umbes 40 miljonit, tulumaksuvaba miinimumi tõus läheb maksma umbes 15 miljonit eurot. Elatisfondi mõju riigieelarvele, kui see tuleb sada eurot inimese kohta, on umbes seitse miljonit eurot aastas. Peretoetuste ja madalapalgaliste maksutagastus maksaks riigile kokku umbes 70 miljonit.

Eelarve tulude kohta ütles rahandusminister, et makse on laekunud prognoositust paremini.

"Täna me võime küll öelda, et oleme kogu maksulaekumistes, kõikide maksude peale kokku seitsme kuuga suurusjärgus 27 miljonit paremas laekumises kui eeldati. Kui on räägitud kütuseaktsiisist, et kütuseaktsiis ei laeku eeldatud tasemel, siis pigem on ikkagi reaalne, et faktiline pilt on teistsugune. Tubakaaktsiis samamoodi. Võib-olla alkoholi puhul tuleb märkida, et on olnud alkoholi puhul mingil määral alalaekumist, aga seda peaasjalikult kange alkoholi puhul," selgitas Sester.

Käibemaksu alalaekumise kohta ütles Sester, et aastalõpu seisuga ei tohiks puudjääki olla.

"Kui jätkub trend, siis me näeme seda, et investeeringuid tehakse eraettevõtete poolt rohkem kui eeldati, mis tähendab seda, et küsitakse käibemaksu tagasi. Avalik sektor teeb praegusel hetkel investeeringuid vähem kui eeldati ja lõpptarbijana ta ei maksa nii palju käibemaksu eelarvesse. Me näeme seda, et ettevõtetele tagastatakse käibemaksu rohkem kui eeldati ehk ettevõtetele jääb rohkem raha kätte," rääkis Sester.

"See näitab sisetarbimist ja samas meie lõunanaaber Läti avalikult läbi oma rahandusministri sõnade kiidab Eesti valitsust, sest Lätil on erakordselt head maksulaekumised tänu eestlaste sisseostude laekumisele lõunanaabrite juurde," kommenteeris Kadri Simson.

Järgmise aasta riigieelarve arutelu jätkub valitsuskabinetis ka sel neljapäeval ja riigikogule peaks valitsus eelarve üle andma septembri lõpus.

Toimetaja: Merili Nael



UUDISED
NATO riigijuhtide ühiuspildil istub Jüri Ratas Donald Trumpi taga Alexis Tsiprase ja Andrzej Duda vahel.
Ratas vestles Trumpiga
Uuendatud: 09:14 
SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.