Ekspertide sõnul pole Euroopa Keskpanga meetmetel suurt mõju ({{commentsTotal}})

Kuigi Euroopa Keskpank on astunud euroala majanduse elavdamiseks drastilisi samme, viies intressid rekordmadalele ja trükkides raha, oli euroala inflatsioon augustis ikkagi nullilähedane. Mõned Eesti eksperdid leiavad, et Keskpanga täiendavatel sammudel ei pruugi olla suurt mõju.

Euroopa Keskpanga ulatuslik võlakirjade kokkuostmise programm, mida on nimetatud ka "raha trükkimiseks", kestab tänaste plaanide järgi märtsini, vahendas "Aktuaalne kaamera".

80 protsenti uudisteagentuuri Bloomberg värskele küsitlusele vastanud ökonomistidest prognoosib, et Keskpank pikendab ergutusprogrammi. Põhjuseks tuuakse, et euroala inflatsioon püsib ikka nulli lähedal ning majanduse taastumist ohustab ka Brexit.

Esimene võimalus oleks teoreetiliselt juba sel neljapäeval, kui koguneb Keskpanga nõukogu. LHV fondijuht Mikk Taras leiab aga, et Keskpank ei saa ise enam väga palju teha.

"Keskpank ei saa ju teha valitsuse tööd ära ja reformida. Nemad saavad raha hinda määrata, aga palju sellest laenude võtmisel kasu on, kui intressid juba on rekordmadalal, kas see täiendavalt aitab midagi - marginaalselt," ütles Taras.

Tartu ülikooli majandusprofessori Raul Eametsa sõnul ei ole ülisoodsad laenud andnud soovitud tulemusi ning seda mitmel põhjusel. Kuna kriis on veel meeles, on nii pangad kui laenajad endiselt ettevaatlikud, samuti on seatud pankadele karmid reeglid.

"Suhteliselt suured omakapitali nõuded on seatud pankadele ja seetõttu raha seisab pankades, sest pangad peavad täitma teatud likviidsusnõudeid. Ja raha võib trükkida, aga see ei lähe ringlusesse. Need on põhjused, miks ei ole täiendaval rahatrükkimisel olnud positiivset efekti majandusele," selgitas Eamets.

Toimetaja: Merili Nael



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: