Ekspertide sõnul pole Euroopa Keskpanga meetmetel suurt mõju ({{commentsTotal}})

Kuigi Euroopa Keskpank on astunud euroala majanduse elavdamiseks drastilisi samme, viies intressid rekordmadalele ja trükkides raha, oli euroala inflatsioon augustis ikkagi nullilähedane. Mõned Eesti eksperdid leiavad, et Keskpanga täiendavatel sammudel ei pruugi olla suurt mõju.

Euroopa Keskpanga ulatuslik võlakirjade kokkuostmise programm, mida on nimetatud ka "raha trükkimiseks", kestab tänaste plaanide järgi märtsini, vahendas "Aktuaalne kaamera".

80 protsenti uudisteagentuuri Bloomberg värskele küsitlusele vastanud ökonomistidest prognoosib, et Keskpank pikendab ergutusprogrammi. Põhjuseks tuuakse, et euroala inflatsioon püsib ikka nulli lähedal ning majanduse taastumist ohustab ka Brexit.

Esimene võimalus oleks teoreetiliselt juba sel neljapäeval, kui koguneb Keskpanga nõukogu. LHV fondijuht Mikk Taras leiab aga, et Keskpank ei saa ise enam väga palju teha.

"Keskpank ei saa ju teha valitsuse tööd ära ja reformida. Nemad saavad raha hinda määrata, aga palju sellest laenude võtmisel kasu on, kui intressid juba on rekordmadalal, kas see täiendavalt aitab midagi - marginaalselt," ütles Taras.

Tartu ülikooli majandusprofessori Raul Eametsa sõnul ei ole ülisoodsad laenud andnud soovitud tulemusi ning seda mitmel põhjusel. Kuna kriis on veel meeles, on nii pangad kui laenajad endiselt ettevaatlikud, samuti on seatud pankadele karmid reeglid.

"Suhteliselt suured omakapitali nõuded on seatud pankadele ja seetõttu raha seisab pankades, sest pangad peavad täitma teatud likviidsusnõudeid. Ja raha võib trükkida, aga see ei lähe ringlusesse. Need on põhjused, miks ei ole täiendaval rahatrükkimisel olnud positiivset efekti majandusele," selgitas Eamets.

Toimetaja: Merili Nael



Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: