Kampaaniameistrid ja eksperdid hindasid "Ringvaates" presidendivalimiste hetkeseisu ({{commentsTotal}})

ETV telesaade "Ringvaade vaatas üle, milline on presidendi valimiste hetkeseis ja mitu häält koos nendel kandidaatidel, kes otse riigikogust valimiskokku said. Selleks, et presidendikandidaat pääseks teise vooru on nende hinnangul vaja vähemalt 90 häält.

Keskerakondlane Kadri Simson ütles, et kuni valimiskogu päevani toimuvad Mailis Repsil üks-ühele kohtumised kohalike omavalitsuste poolt valitud valijameestega, sest kõige tähtsam on otsekontakt.

Simson ütles, et Reps on kohtunud juba üle 100 omavalituse esindajaga. Simsoni sõnul on valimiskogus Mailis Repsile saada vähemalt 100 häält. "Kõik ei ole veel koos, aga meil on piisavalt aega, et selle nimel veel tööd teha," sõnas Simson.

Simsoni sõnul on Mailis Reps suheldnud 70 inimesega, kes tema poolt hääletada kavatsevad.

"Ta peab saama niipalju hääli, et olla üks kahest, kelle vahel tehakse lõplik valik," lisas Simson.

Kõige tugevamaks konkurendiks peab Simson Siim Kallast, kui tal ei tule oma hääli jagada Marina Kaljurannaga. Samuti Allar Jõks, kes Simsoni sõnul jätab valijameestele mulje nagu ta ei olekski valitsuserakonna esindaja. "Ma arvan, et nad mõlemad võivad praegusel hetkel arvestada umbes 60 häälega," leiab Simson.

Siim Kallase kampaania eest hoolt kandev Reformierakonna peasekretär Reimo Nebokat ütles, et ka Siim Kallase eesmärk on kohtuda võimalikult paljude valijameestega. "Täna on vara öelda, mitu häält Siim Kallasel koos on, aga kui arvestada erakondade suuruseid, siis võib arvestada, et kuskil kolmandiku jagu on veel vaja tööd teha.

Allar Jõksi kampaaniameister Taavi Linnamäe rääkis, et Jõks on tänaseks kohtunud rohkem, kui poolte omavalitsusjuhtidega.

Linnamäe hinnangul on need kolm kandidaati üsna võrdses positsioonis. "Täna raudkindlalt öelda, et üks teine või kolmas kandidaat on kindlasti see, kes on teises voorus, täna ei ole veel võimalik öelda," sõnas Linnamäe.

Samost ja Rumm: suhteliselt tõepärased hinnangud

Saatejuht Marko Reikop pakkus nendele kolmele kandidaadile võrdselt 70 valijamehe toetust ja palus seda kommenteerida Vikerraadio uue poliitikasaate "Samost ja Rumm" saatejuhtidel Anvar Samostil ja Hannes Rummil.

Samosti hinnangul kõlas kampaaniameistrite jutt ja ka Reikopi pakutud häälte jaotus üsna tõepäraselt. Hannes Rumm lisas, et teatav lisaenesekindlis käib praegusel hetkel ka asja juurde.

President Toomas Hendrik Ilvesele omal ajal kampaaniat teinud Hannes Rumm lausus, et tõenäoliselt on kampaaniameistritel praegu lahti Exceli tabel, kuhu järjest sisestatakse eeldatavaid valijameeste nimesid, nende erakondlikku kuuluvust, milline eelistus tal olla võiks ja kes peaksid temaga suhtlema, et toetust saada.

"Ma usun, et enamus erakondi teeb seda. Kuni selleni välja, et meil on siin näiteks Ruhnu saarelt keegi valijamees, tema taust on selline, kas keegi erakondlikult võiks temaga suhelda, kes on tema lapsepõlvesõbrad, kes on tema head tuttavad, kes võiks teda mõjutada," selgitas Rumm.

Anvar Samosti hinnangul võib poliitilist olukorda nii valitsuses ja samuti ka presidendivalimisi mõjutada suuresti Marina Kaljurand. "Marina Kaljuranna võimuses on käituda viisil, mis tagab praeguse valitsuskoalitsiooni püsimise või vastupidi - loob eeldused, et see koalitsioon laguneb," lausus Samost.

Ta lisas, et ajalooline kogemus näitab, et teatud tingimused valitsuse lagunemiseks presidendivalimistega seoses alati tekivad.

Valimiskogus on kokku 335 liiget - 101 riigikogu liiget ja 234 kohaliku omavalitsuse esindajat. Selleks, et valituks saada, peab olema 168 häält.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema