Kampaaniameistrid ja eksperdid hindasid "Ringvaates" presidendivalimiste hetkeseisu ({{commentsTotal}})

ETV telesaade "Ringvaade vaatas üle, milline on presidendi valimiste hetkeseis ja mitu häält koos nendel kandidaatidel, kes otse riigikogust valimiskokku said. Selleks, et presidendikandidaat pääseks teise vooru on nende hinnangul vaja vähemalt 90 häält.

Keskerakondlane Kadri Simson ütles, et kuni valimiskogu päevani toimuvad Mailis Repsil üks-ühele kohtumised kohalike omavalitsuste poolt valitud valijameestega, sest kõige tähtsam on otsekontakt.

Simson ütles, et Reps on kohtunud juba üle 100 omavalituse esindajaga. Simsoni sõnul on valimiskogus Mailis Repsile saada vähemalt 100 häält. "Kõik ei ole veel koos, aga meil on piisavalt aega, et selle nimel veel tööd teha," sõnas Simson.

Simsoni sõnul on Mailis Reps suheldnud 70 inimesega, kes tema poolt hääletada kavatsevad.

"Ta peab saama niipalju hääli, et olla üks kahest, kelle vahel tehakse lõplik valik," lisas Simson.

Kõige tugevamaks konkurendiks peab Simson Siim Kallast, kui tal ei tule oma hääli jagada Marina Kaljurannaga. Samuti Allar Jõks, kes Simsoni sõnul jätab valijameestele mulje nagu ta ei olekski valitsuserakonna esindaja. "Ma arvan, et nad mõlemad võivad praegusel hetkel arvestada umbes 60 häälega," leiab Simson.

Siim Kallase kampaania eest hoolt kandev Reformierakonna peasekretär Reimo Nebokat ütles, et ka Siim Kallase eesmärk on kohtuda võimalikult paljude valijameestega. "Täna on vara öelda, mitu häält Siim Kallasel koos on, aga kui arvestada erakondade suuruseid, siis võib arvestada, et kuskil kolmandiku jagu on veel vaja tööd teha.

Allar Jõksi kampaaniameister Taavi Linnamäe rääkis, et Jõks on tänaseks kohtunud rohkem, kui poolte omavalitsusjuhtidega.

Linnamäe hinnangul on need kolm kandidaati üsna võrdses positsioonis. "Täna raudkindlalt öelda, et üks teine või kolmas kandidaat on kindlasti see, kes on teises voorus, täna ei ole veel võimalik öelda," sõnas Linnamäe.

Samost ja Rumm: suhteliselt tõepärased hinnangud

Saatejuht Marko Reikop pakkus nendele kolmele kandidaadile võrdselt 70 valijamehe toetust ja palus seda kommenteerida Vikerraadio uue poliitikasaate "Samost ja Rumm" saatejuhtidel Anvar Samostil ja Hannes Rummil.

Samosti hinnangul kõlas kampaaniameistrite jutt ja ka Reikopi pakutud häälte jaotus üsna tõepäraselt. Hannes Rumm lisas, et teatav lisaenesekindlis käib praegusel hetkel ka asja juurde.

President Toomas Hendrik Ilvesele omal ajal kampaaniat teinud Hannes Rumm lausus, et tõenäoliselt on kampaaniameistritel praegu lahti Exceli tabel, kuhu järjest sisestatakse eeldatavaid valijameeste nimesid, nende erakondlikku kuuluvust, milline eelistus tal olla võiks ja kes peaksid temaga suhtlema, et toetust saada.

"Ma usun, et enamus erakondi teeb seda. Kuni selleni välja, et meil on siin näiteks Ruhnu saarelt keegi valijamees, tema taust on selline, kas keegi erakondlikult võiks temaga suhelda, kes on tema lapsepõlvesõbrad, kes on tema head tuttavad, kes võiks teda mõjutada," selgitas Rumm.

Anvar Samosti hinnangul võib poliitilist olukorda nii valitsuses ja samuti ka presidendivalimisi mõjutada suuresti Marina Kaljurand. "Marina Kaljuranna võimuses on käituda viisil, mis tagab praeguse valitsuskoalitsiooni püsimise või vastupidi - loob eeldused, et see koalitsioon laguneb," lausus Samost.

Ta lisas, et ajalooline kogemus näitab, et teatud tingimused valitsuse lagunemiseks presidendivalimistega seoses alati tekivad.

Valimiskogus on kokku 335 liiget - 101 riigikogu liiget ja 234 kohaliku omavalitsuse esindajat. Selleks, et valituks saada, peab olema 168 häält.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Parvlaev Soela.Parvlaev Soela.
Fotod: mais alustab saarte vahel sõitu uus parvlaev Soela

Baltic Borkboatsi laevatehases spetsiaalselt Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks laevaühenduseks ehitatud parvlaev Soela sai valmis veidi enne tähtaega ja läheb liinile 1. maist.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.