Vana-Kalamaja täiskasvanute gümnaasium ei taha liitmist Linnamäe vene lütseumiga ({{commentsTotal}})

Järgmisel sügisel liidetakse Tallinnas kaks venekeelset kooli - Tallinna Linnamäe vene lütseum ja Vana-Kalamaja täiskasvanute gümnaasium. Vana-Kalamaja koolihoones toimus esimene suurem arutelu, kus koolipere ja linnajuhid jäid aga liitmise idees eriarvamusele, sest koolile tekitab muret gümnaasiumi uus asukoht ning vene lütseumi direktor.

Tallinna koolivõrgu korrastamise kava järgi muutub järgmisel aastal Linnamäe vene lütseum gümnaasiumiks, mis hakkab tegutsema praeguse Merekalda kooli hoones. Lütseum võtab oma tiiva alla ka Vana-Kalamaja täiskasvanute gümnaasiumi ning ühinenud koolis pakutakse nii statsionaarset kui ka mittestatsionaarset õpet, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Lütseumi senises hoones jätkavad õppimist alg- ja põhikooli lapsed, Vana-Kalamaja koolihoone läheb aga Gustav Adolfi gümnaasiumile.

Vana-Kalamaja täiskasvanute gümnaasiumi õppealajuhataja Kirsti Mõisja sõnul kuulis enamik kooliperest plaanist esimest korda juunikuus, kui Gustav Adolfi gümnaasiumis toimus pressikonverents.

"Pressikonverents oligi võimalus anda laiemas plaanis kõikidele informatsiooni linna plaanidest. Ma arvan, et see oli aus käik, et üheaegselt said kõik teada, mis on selle suure projekti sisu. Pärast seda kooli juhtkond, administratsioonid pidid seda teemat arutama ka õpetajatega ja õpilastega," selgitas Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart.

Täna toimus Vana-Kalamaja täiskasvanute gümnaasiumis esimene suurem arutelu koolipere ja linnajuhtide vahel. Puudus kooli direktor, kes on praegu haiguslehel. Kooli arvates on liitmine vastuvõetamatu. Esiteks ei ole selge, millisesse õppeasutusse peaksid minema nende põhikooliõpilased, samuti tekitab muret kooli uus asukoht, sest Lasnamäele on Mõisja sõnul oluliselt ebamugavam minna kui Kalamajja.

"Tegelikult iga asukoha puhul on inimesi, kellele see sobiks ja on ka neid, kellele see ei sobi. Tegelikult juba praegu on Vana-Kalamaja täiskasvanute gümnaasiumis suur osa nende õpilasi, kes tegelikult elavad Lasnamäel," ütles Kõlvart.

"Siin on opereeritud sellega, et 50 protsenti õpilastest elab Lasnamäel. See on täiesti vale. Me tegime statistikat - ei ole niimoodi, üks kolmandik ainult ja isegi Lasnamäe ühest otsast teise sõitmine võtab oma 40 minutit aega," vastas Mõisja.

Ühinenud kooli direktoriks jääks praegune Linnamäe vene lütseumi juht Sergei Garanža, kes pälvis mõni aasta tagasi tähelepanu sellega, et poseeris kooli esimese klassi lastega ajaloomuuseumi Maarjamäe lossis Nõukogude Liidu sümboolika taustal.

Kõlvarti hinnagul on lütseum tugev kool, kus on palju õpilasi ning see peaks näitama ka direktori head tööd. Mõisja temaga ei nõustu.

"Me teame, kellega meil on tegu ja sellepärast me ei soovi temaga töötada," ütles Mõisja ja lisas, et ka tema arvates on koolivõrgu korrastamine vajalik, kuid ta ei mõista, miks ei liideta lähestikku asuvaid koole.

Toimetaja: Merili Nael



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.
Fotod: Ratas külastas Ruhnut ja Saaremaad

Peaminister Jüri Ratas viibib kolmepäevasel ringreisil Saare maakonnas. Neljapäeval külastas Ratas Ruhnu saart ning reedel kohtus Saaremaa ettevõtjate ja omavalitsusjuhtidega. Edasi väisab peaminister Abrukat ning laupäeval Vilsandi saart. 

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema