"Välisilm": terrorirünnakutest on järjest rohkem õppida
Sel poolaastal on terrorirünnakud Euroopas muutunud üheks osaks elust, millega harjumine võtab kindlasti aega. Äärmusrühmituste vastane võitlus on jõudnud Euroopasse, teistsugusel moel, kui aastakümneid tagasi ja kuigi võib tunduda, et need kõik üks pommitamine ja tulistamine, siis mida aeg edasi, seda rohkem on neist õppida.
Tallinnas osales augusti keskel rahvusvahelisel eriüksuste õppusel ATHOS 2016 ligi 400 inimest, nende hulgas 20 eriüksust 15-st riigist. Koostööd tuli harjutada teiste suurriikide eriüksuslastega, et valmistuda võimalikeks rünnakuteks ajal, mil Eesti hakkab Euroopa Liidus eesistumist harjutama.
Põhimõtteliselt on ATLAS eriüksuslaste Euroopa Liit. Selles võrgustikus vahetatakse infot terrorünnakute kohta, mis on Euroopas ja ka mujal toimunud.
"Rünnakud Belgias, Prantsusmaal ja ka Saksamaal näitasid, et peame reageerima mitte eriti arukatele üksikutele tegijatele, kuid ka läbimõtlevatele gruppidele. Ehk me seisame vastamisi mitme rünnakuga korraga. See oligi meie õppuse üks peamisi eesmärke," ütles Harald Gonner.
Selle aasta esimeses pooles toimus kümmekond rünnakut kolmes Lääne-Euroopa riigis. Kuigi lõplikku statistikat veel ei ole, tundub, et rünnakute arv on suurenenund. Varasemate aastate võrdluses on näha, et terrrorünnakud 2015. aastal suurenesid aasta varasemaga võrreldes ning samuti see, kes rünnaku läbi viib.
Kui varem oli Euroopas pigem vasak- või paremradikaalid aktiivsed, siis nüüd on esile tõusnud äärmuslased, kes justkui võitlevad usu eest.
"Korraldame koosoleku, umbes midagi niisugust nagu siin Eestis, et arutada juhtunut oma kolleegidega ning vaadelda, kuidas see rünnak seal riigis toimus, seejärel teha võrdlusi ning kas on võimalik oma tehnikatesse midagi kasutusele võtta. Need on meie jaoks väga tähtsad. See lubab meil end paremaks muuta, sest me oleme pidevalt kohustatud taset tõstma ja arenema," ütles Belgia eriüksuse DSU liige Jean.
Rünnakud on olnud erinevad - Nice'is hukkus 84 inimest, kui tulistajad veoautoga läbi rahva sõitsid. Saksamaal ründas 17-aastane nooruk noaga inimesi rongis, haavates viit inimest - need on vaid kaks väga erinevat näidet, mis eriüksuslast ees ootab. Sündmuskohale saadetava eriüksuslase eesmärk ongi info kõige tähtsam, sest rünnaku hetkel tuleb väga palju informatsiooni, mis ei pruugi ka õige olla.
Prantsusmaa eriüksuse RAID liige Olivier ütles, et sihtmärk ei pea olema alati lennujaam. "See võib juhtuda ka metroos, rongis nagu Thalys või Brüsselis. See võib juhtuda kõikjal. Tuleb ette valmistada, et kas tegemist on kinnise või avatud kohaga, sündmuskoha struktuuri vaadata ning tuleb oma tehnikat parendada vastavalt kohale. Ja praegu tuleb eeldada, et algus pole veel kõige hullem," rääkis eriüksuslane.
Toimetaja: Aleksander Krjukov