Karilaid: erakorraline kongress elustaks erakonda ({{commentsTotal}})

Keskerakonna aseesimehe Jaanus Karilaiu sõnul on partei juhtimises vaja muutusi ning erakorraline kongress elustaks erakonda. Kongress oleks tema sõnul vaja kokku kutsuda juba ainuüksi seepärast, et erakonnal on vaja põhikirja.

Jaanus Karilaid ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et Keskerakond vajab muutusi oma juhtimises. "Pole võimalik, et erakonna juhatus saab kaks aastat hiljem teada garantiikirjadest. Erakonna juhtimine peab muutuma läbipaistvamaks, kollegiaalsemaks ja erakonna juhatus peab olema teadlik kõigist oma finantskohustustest," rääkis ta.

Ta ütles, et partei erakorralist kongressi oleks vaja juba ainuüksi erakonna põhikirja kinnitamiseks.

"Ma olen väitnud, et me vajame selgemaks juhtimiseks ka erakonna põhikirja. Viimasel kongressil põhikirja kinnitamine kukkus läbi ja erakorralist kongressi on ainuüksi sellepärast vaja, et võtta vastu uus põhikiri. Kas seal tekib ka uus juhtkond, erakonna juhatus, esimees, sõltub juba erakonnaliikmetest," lisas ta.

Paavo Pettai ettevõttele Midfeld OÜ antud garantiikirjad on Karilaiu kinnitusel tõepoolest ehtsad. Samas tellis erakond advokaadibüroolt nende kohta õigusliku ekspertiisi.

"Loodame saada kahe nädala jooksul selge vastuse nii õiguslikus tähenduses kui ka finantsilises tähenduses ja üritame kõikvõimalike mehhanismidega nendest ka distantseeruda," märkis ta.

Karilaiu kinnitusel on erakond kõik arved Midfeldile korralikult tasunud.

Priit Toobal selgitas Karilaiu sõnul viimasel juhatuse koosolekul, et erakonna peasekretäri töö ja raha leidmine on väga raske ning kuigi poliitikat pole võimalik rahata teha, peab Karilaiu sõnul erakonna juhatus olema oma ülesannete kõrgusel.

"Miks erakonna juhatus pole varem sellega tegelenud, on teine küsimus, aga me kavatseme seda viga kindlasti parandada. Kui see info meile tuli, täitsime kohe hoolsuskohust, kutsusime kokku juhatuse ja asusime tegutsema," ütles ta.

Edgar Savisaar kinnitas Karilaiu sõnul, et teadis garantiikirjadest. "Ju siis ta pidas seda vajalikuks. Aga erakonna juhatus, kus on 17 inimest, peab olema kõikidest finantstehingutest teadlik. See on garantii, mis annab meie erakonnale ka kindlama tuleviku," kommenteeris ta.

"Erakonna kongress elustaks organisatsiooni, me kaasaksime inimesi ja ma pigem vaataks seda väga positiivses võtmes. Me oleme tihti konkurentsi soosinud. Konkurentsi tekitamine on erakonna parema tuleviku huvides," lisas ta.

Toimetaja: Merili Nael



Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.
Fotod ja video: Soome merevägi ja Yle käisid Vene hiigellaevu jälgimas

Soome merevägi ja rahvusringhääling Yle pildistasid ning filmisid esmaspäeval kaht Soome lahele saabunud suurt Vene sõjalaeva - tuumaallveelaeva Dmitri Donskoi ja lahinguristlejat Pjotr Veliki, mis liikusid Helsingi lähistel rahvusvahelistes vetes Kroonlinna poole.

Savisaar TallinnasSavisaar Tallinnas
Fotod: Edgar Savisaar kohtus Tallinnas Urmi Reindega

Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Keskerakonna endine esimees Edgar Savisaar kohtus esmaspäeval ajalehe Kesknädal kunagise peatoimetaja Urmi Reindega.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema