Karilaid: erakorraline kongress elustaks erakonda ({{commentsTotal}})

Keskerakonna aseesimehe Jaanus Karilaiu sõnul on partei juhtimises vaja muutusi ning erakorraline kongress elustaks erakonda. Kongress oleks tema sõnul vaja kokku kutsuda juba ainuüksi seepärast, et erakonnal on vaja põhikirja.

Jaanus Karilaid ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et Keskerakond vajab muutusi oma juhtimises. "Pole võimalik, et erakonna juhatus saab kaks aastat hiljem teada garantiikirjadest. Erakonna juhtimine peab muutuma läbipaistvamaks, kollegiaalsemaks ja erakonna juhatus peab olema teadlik kõigist oma finantskohustustest," rääkis ta.

Ta ütles, et partei erakorralist kongressi oleks vaja juba ainuüksi erakonna põhikirja kinnitamiseks.

"Ma olen väitnud, et me vajame selgemaks juhtimiseks ka erakonna põhikirja. Viimasel kongressil põhikirja kinnitamine kukkus läbi ja erakorralist kongressi on ainuüksi sellepärast vaja, et võtta vastu uus põhikiri. Kas seal tekib ka uus juhtkond, erakonna juhatus, esimees, sõltub juba erakonnaliikmetest," lisas ta.

Paavo Pettai ettevõttele Midfeld OÜ antud garantiikirjad on Karilaiu kinnitusel tõepoolest ehtsad. Samas tellis erakond advokaadibüroolt nende kohta õigusliku ekspertiisi.

"Loodame saada kahe nädala jooksul selge vastuse nii õiguslikus tähenduses kui ka finantsilises tähenduses ja üritame kõikvõimalike mehhanismidega nendest ka distantseeruda," märkis ta.

Karilaiu kinnitusel on erakond kõik arved Midfeldile korralikult tasunud.

Priit Toobal selgitas Karilaiu sõnul viimasel juhatuse koosolekul, et erakonna peasekretäri töö ja raha leidmine on väga raske ning kuigi poliitikat pole võimalik rahata teha, peab Karilaiu sõnul erakonna juhatus olema oma ülesannete kõrgusel.

"Miks erakonna juhatus pole varem sellega tegelenud, on teine küsimus, aga me kavatseme seda viga kindlasti parandada. Kui see info meile tuli, täitsime kohe hoolsuskohust, kutsusime kokku juhatuse ja asusime tegutsema," ütles ta.

Edgar Savisaar kinnitas Karilaiu sõnul, et teadis garantiikirjadest. "Ju siis ta pidas seda vajalikuks. Aga erakonna juhatus, kus on 17 inimest, peab olema kõikidest finantstehingutest teadlik. See on garantii, mis annab meie erakonnale ka kindlama tuleviku," kommenteeris ta.

"Erakonna kongress elustaks organisatsiooni, me kaasaksime inimesi ja ma pigem vaataks seda väga positiivses võtmes. Me oleme tihti konkurentsi soosinud. Konkurentsi tekitamine on erakonna parema tuleviku huvides," lisas ta.

Toimetaja: Merili Nael



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: