"Välisilm": olukord Süürias jääb endiselt segaseks ({{commentsTotal}})

Ehkki G20 tippkohtumine Hangzhous veel jätkub, on enam kui selge, et Venemaa ja USA president Süüria küsimuses mingisugustki kokkulepet ei saavutanud. Samas on Süüria jäetud kõrvale Venemaa ja Türgi äraleppimises, mistõttu sõda Euroopa lähedal jätkub.

Ehkki G20 tippkohtumine Hangzhous veel jätkub, tundub, et Venemaa ja USA seal Süüria osas mingi kokkuleppeni ei jõudnud.

Välisministrite Sergei Lavrovi ja John Kerry kohtumine jooksis liiva ning ehkki selle loo kirjutamise ajal pole veel lõplikku infot presidentide Vladimir Putini ja Barack Obama kohtumise kohta, võib praeguste infokildude põhjal siiski üsna kindlalt väita, et ka seal Süüria asjus kokku leppida ei suudetud. Nagu juba saates varem kuulda võis, on eri meelt ka USA ja Türgi, kuid ega ka Venemaal ja Türgil Süüria osas suuremat üksmeelt ole. Nõnda võibki öelda, et praegusel hetkel ei suuda Süüria osas ükski suurjõud kokku leppida mitte ühegi teise suurjõuga ning sõda jätkub omasoodu.

USA-le ei meeldi Venemaa-Süüria ühine õhusõda endise Al Nusra rinde vastu, mis nüüd tegutseb nime all Jabhat Fateh al Sham ehk võitlus Süüria eest. Tegu on Al Qaidaga seotud ning vaieldamatult islamiäärmusliku organisatsiooniga.

Paljud USA toetatavad mõõdukamad rühmitused aga on kurtnud, et Venemaa õhurünnakud Jabhat Fateh al Shami pihta nõrgestavad kogu Bashar al Assadi vastast ühisrinnet, sest selles on Al Nusra rinde järeltulija sõjaliselt üks tugevamaid jõude. Teine häda on see, et tegelikus sõjategevuses pole tihti võimalikki vahet teha äärmuslaste ning mõõdukate või koguni ilmalike rühmituste vahel, mistõttu Vene lennukid pommitavad neid kõiki. Kuivõrd Venemaa peab diktaator Bashar al Assadit jätkuvalt Süüria legitiimseks riigijuhiks ning nõuab USA-lt täielikku distantseerumist Al Nusra rinde järeltulijast, selle ühemõttelist vaenlasekskuulutamist, siis ei paista eriti ühtegi kohta, kust mõni mõistlik kokkulepe tulla võiks.

Vene-Süüria lennuvägede ühistegevuse edu aga käis närvidele ka Türgile, kes ilmselt just sellest aetuna oma tankid Süüriasse viis. Teine närvesööv komponent Süüria kriisis on kurdide edu, kes pole oma territooriumite ühendamisest enam kaugel, mille tõttu paistab järjest selgemini ka kurdide kauaoodatud rahvusriik, mis on aga miski, mis paneb Türgi kasvõi nahast välja pugema, et sellist moodustist maailmakaardile ei tekkiks.

"Me ei luba iialgi kunstliku riigi tekkimist Põhja-Süürias," ütles Türgi peaminister Binali Yildirim.

Kurdide tümitamine ei meeldi USA-le ega tegelikult ühelegi Lääneriigile, sest et kurdid on näidanud end ainsa tõsiseltvõetava jõuna, kes ISIS-t korralikult peksta suudab. Pealegi pole kurdide puhul karta islamiäärmuslust, suuremat osa kurdi võitlejaist võib nimetada vasakpoolseiks, täpsemalt jagavad nad 20. sajandi lõpus välja kujunenud ideoloogiat, mis lühidalt kokkuvõetuna on segu kommunismist ja anarhismist ning millel klassikalise marksismi-leninismiga suuremat pistmist pole, ehkki kurdi võitlejaid sageli just kommunistideks nimetatakse.

Olgu nende ideoloogia peensused ja nüansid aga millised tahes, fanatismi Jumala nimel sealt tõesti ei paista. Türgi kurdidevastane võitlus ei meeldi ka Venemaale, kes peab aga arvestama, et võimalus kurdi riigi tekkeks pole sugugi meelt mööda ka Bashar al Assadile. Igatahes laseb Venemaa siin Türgil vaikimisi tegutseda, seniajani pole Moskva Türgi vägede saabumist Süüriasse hukka mõistnud. Enamgi veel, Venemaa on hakanud koguni hoiduma Vaba Süüria Armee ja teiste Türgi toetatavate rühmitustega sõdimisest. Kurdid ise on üsna veendunud, et Türgi peamine sihtmärk Süürias on just nemad ning ISIS-evastane võitlus on kõigest ettekääne.

"Türgi valitsus ütleb, et peab Põhja-Süürias sõda ISIS-ega, kuid tegelikult ta seda ei tee. Tegelikult sõdib ta kurdidega. Kui nad tahavad sõdida ISIS-ega, siis viimane on ennast kõikjal Türgis sisse seadnud. Seega peaksid nad võitlema Türgi enda pinnal, see on targem, kui Süüriasse minna," ütles Kurdi meeleavaldaja Türgis Diyadin Altinisik.

USA jaoks teeb Türgi manitsemise aga keeruliseks asjaolu, et Türgi sõdib Süürias koos Vaba Süüria Armeega, mis on esiteks ilmalik rühmitus ja teiseks peamine sõjaline jõud Lääne toetatavate rühmituste hulgas. Milliseks aga on kujunenud USA, Türgi ja Venemaa hoiakud Süüria osas, illustreerib üsna täpselt üks internetis liiklev pilt. Türgi isetegevus Süürias ei imponeeri aga ka niigi Süüria põgenikega hädas olevale Euroopa Liidule. Euroopa Liidus kardetakse, et Türgi sekkumine võib kogu Lähis-Ida sõjakoldeks muuta, kuhu muidugi praegusest seisust enam väga pikk tee polegi.

"Selline korduv, vastuoluline sekkumine toob kaasa täieliku sõjalõõma riski. Täiesti hädavajalik on võitlus lõpetada ja naasta läbirääkimistele," ütles Prantsusmaa president Francois Hollande.

Et aga olukord veelgi komplitseeritum oleks, jätkavad teineteise põrnitsemist ning muidugi mitte ainult Süürias, vaid kõigis piirkonna konfliktikolletes sekkumist USA vana liitlane Saudi-Araabia ning Venemaaga ühte mesti hoidev Iraan.

"Me näeme Iraani kasvavat sekkumist Süürias, tema toetust Hizbollah'le, toetusti houthi'dele, tema varjatud tegevust piirkonna riikide destabiliseerimiseks. Me näeme, kuidas Iraan üritab sokutada relvi Bahraini, Kuveiti, Saudi-Araabiasse," sõnas Saudi-Araabia välisminister Adel al-Jubeir.

Igatahes on praegu pea võimatu öelda, mis lähemal ajal Süürias saama hakkab, selge on ainult see, et sõja lõppu kuskilt ei paista. Õhusõjas edukad Venemaa ja Bashar al Assad võivad ju propagandistlikud deklareerida, et Assadi Süüria taastamine on juba käeulatuses, tegelikkus vaatamata nende edule selliseks optimismiks põhjust ei anna.

ISIS on juba pikemat aega taanduma ning valusaid kaotusi üle elama pidanud, võimalik aga, et kurdide kiskumine võitlusse Türgi tankidega isehakanud kaliifi võitlejate positsioone jälle parandab. Kuigi pigem siiski mitte, sest ISIS on Süürias ainus jõud, kelle materdamise vajalikkuses kõik suurjõud ühel meelel on ning USA jaoks on ISISe hävitamine Süüria puhul veel kõige olulisem teema. Kõik ülejäänud jõud aga näikse kohalike ja rahvusvaheliste suurjõudude tegevuse tulemusel sunnitud olukorda, kus neil ei jäägi üle muud, kui lõputult sõdida, ilma et ühegi jõud teistest selgelt üle käima hakkaks.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Züleyxa Izmailova ja Indrek KiislerZüleyxa Izmailova ja Indrek Kiisler
Izmailova: riigikogu valimistel on rohelised tagasi pildil

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova möönis, et Tallinnas oleks neil olnud kohalikeks valimisteks kasulik mõne teise nimekirjaga liituda, kuid seda ei tehtud silmas pidades riigikogu valimisi.

Roheliste linnapeakandidaadi sõnul on Tallinna linna eelarve maht umbes 60 miljonit eurot 

Kohtuistung Reidi tee ehitusloa teemalKohtuistung Reidi tee ehitusloa teemal
Halduskohus kuulutab otsuse Reidi tee asjus 6. septembril

Tallinna halduskohus arutas esmaspäeval MTÜ Eesti Roheline Liikumine taotlust peatada Reidi tee ehitamine.

Uuendatud: 17:47 
tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.