"Välisilm": olukord Süürias jääb endiselt segaseks ({{commentsTotal}})

Ehkki G20 tippkohtumine Hangzhous veel jätkub, on enam kui selge, et Venemaa ja USA president Süüria küsimuses mingisugustki kokkulepet ei saavutanud. Samas on Süüria jäetud kõrvale Venemaa ja Türgi äraleppimises, mistõttu sõda Euroopa lähedal jätkub.

Ehkki G20 tippkohtumine Hangzhous veel jätkub, tundub, et Venemaa ja USA seal Süüria osas mingi kokkuleppeni ei jõudnud.

Välisministrite Sergei Lavrovi ja John Kerry kohtumine jooksis liiva ning ehkki selle loo kirjutamise ajal pole veel lõplikku infot presidentide Vladimir Putini ja Barack Obama kohtumise kohta, võib praeguste infokildude põhjal siiski üsna kindlalt väita, et ka seal Süüria asjus kokku leppida ei suudetud. Nagu juba saates varem kuulda võis, on eri meelt ka USA ja Türgi, kuid ega ka Venemaal ja Türgil Süüria osas suuremat üksmeelt ole. Nõnda võibki öelda, et praegusel hetkel ei suuda Süüria osas ükski suurjõud kokku leppida mitte ühegi teise suurjõuga ning sõda jätkub omasoodu.

USA-le ei meeldi Venemaa-Süüria ühine õhusõda endise Al Nusra rinde vastu, mis nüüd tegutseb nime all Jabhat Fateh al Sham ehk võitlus Süüria eest. Tegu on Al Qaidaga seotud ning vaieldamatult islamiäärmusliku organisatsiooniga.

Paljud USA toetatavad mõõdukamad rühmitused aga on kurtnud, et Venemaa õhurünnakud Jabhat Fateh al Shami pihta nõrgestavad kogu Bashar al Assadi vastast ühisrinnet, sest selles on Al Nusra rinde järeltulija sõjaliselt üks tugevamaid jõude. Teine häda on see, et tegelikus sõjategevuses pole tihti võimalikki vahet teha äärmuslaste ning mõõdukate või koguni ilmalike rühmituste vahel, mistõttu Vene lennukid pommitavad neid kõiki. Kuivõrd Venemaa peab diktaator Bashar al Assadit jätkuvalt Süüria legitiimseks riigijuhiks ning nõuab USA-lt täielikku distantseerumist Al Nusra rinde järeltulijast, selle ühemõttelist vaenlasekskuulutamist, siis ei paista eriti ühtegi kohta, kust mõni mõistlik kokkulepe tulla võiks.

Vene-Süüria lennuvägede ühistegevuse edu aga käis närvidele ka Türgile, kes ilmselt just sellest aetuna oma tankid Süüriasse viis. Teine närvesööv komponent Süüria kriisis on kurdide edu, kes pole oma territooriumite ühendamisest enam kaugel, mille tõttu paistab järjest selgemini ka kurdide kauaoodatud rahvusriik, mis on aga miski, mis paneb Türgi kasvõi nahast välja pugema, et sellist moodustist maailmakaardile ei tekkiks.

"Me ei luba iialgi kunstliku riigi tekkimist Põhja-Süürias," ütles Türgi peaminister Binali Yildirim.

Kurdide tümitamine ei meeldi USA-le ega tegelikult ühelegi Lääneriigile, sest et kurdid on näidanud end ainsa tõsiseltvõetava jõuna, kes ISIS-t korralikult peksta suudab. Pealegi pole kurdide puhul karta islamiäärmuslust, suuremat osa kurdi võitlejaist võib nimetada vasakpoolseiks, täpsemalt jagavad nad 20. sajandi lõpus välja kujunenud ideoloogiat, mis lühidalt kokkuvõetuna on segu kommunismist ja anarhismist ning millel klassikalise marksismi-leninismiga suuremat pistmist pole, ehkki kurdi võitlejaid sageli just kommunistideks nimetatakse.

Olgu nende ideoloogia peensused ja nüansid aga millised tahes, fanatismi Jumala nimel sealt tõesti ei paista. Türgi kurdidevastane võitlus ei meeldi ka Venemaale, kes peab aga arvestama, et võimalus kurdi riigi tekkeks pole sugugi meelt mööda ka Bashar al Assadile. Igatahes laseb Venemaa siin Türgil vaikimisi tegutseda, seniajani pole Moskva Türgi vägede saabumist Süüriasse hukka mõistnud. Enamgi veel, Venemaa on hakanud koguni hoiduma Vaba Süüria Armee ja teiste Türgi toetatavate rühmitustega sõdimisest. Kurdid ise on üsna veendunud, et Türgi peamine sihtmärk Süürias on just nemad ning ISIS-evastane võitlus on kõigest ettekääne.

"Türgi valitsus ütleb, et peab Põhja-Süürias sõda ISIS-ega, kuid tegelikult ta seda ei tee. Tegelikult sõdib ta kurdidega. Kui nad tahavad sõdida ISIS-ega, siis viimane on ennast kõikjal Türgis sisse seadnud. Seega peaksid nad võitlema Türgi enda pinnal, see on targem, kui Süüriasse minna," ütles Kurdi meeleavaldaja Türgis Diyadin Altinisik.

USA jaoks teeb Türgi manitsemise aga keeruliseks asjaolu, et Türgi sõdib Süürias koos Vaba Süüria Armeega, mis on esiteks ilmalik rühmitus ja teiseks peamine sõjaline jõud Lääne toetatavate rühmituste hulgas. Milliseks aga on kujunenud USA, Türgi ja Venemaa hoiakud Süüria osas, illustreerib üsna täpselt üks internetis liiklev pilt. Türgi isetegevus Süürias ei imponeeri aga ka niigi Süüria põgenikega hädas olevale Euroopa Liidule. Euroopa Liidus kardetakse, et Türgi sekkumine võib kogu Lähis-Ida sõjakoldeks muuta, kuhu muidugi praegusest seisust enam väga pikk tee polegi.

"Selline korduv, vastuoluline sekkumine toob kaasa täieliku sõjalõõma riski. Täiesti hädavajalik on võitlus lõpetada ja naasta läbirääkimistele," ütles Prantsusmaa president Francois Hollande.

Et aga olukord veelgi komplitseeritum oleks, jätkavad teineteise põrnitsemist ning muidugi mitte ainult Süürias, vaid kõigis piirkonna konfliktikolletes sekkumist USA vana liitlane Saudi-Araabia ning Venemaaga ühte mesti hoidev Iraan.

"Me näeme Iraani kasvavat sekkumist Süürias, tema toetust Hizbollah'le, toetusti houthi'dele, tema varjatud tegevust piirkonna riikide destabiliseerimiseks. Me näeme, kuidas Iraan üritab sokutada relvi Bahraini, Kuveiti, Saudi-Araabiasse," sõnas Saudi-Araabia välisminister Adel al-Jubeir.

Igatahes on praegu pea võimatu öelda, mis lähemal ajal Süürias saama hakkab, selge on ainult see, et sõja lõppu kuskilt ei paista. Õhusõjas edukad Venemaa ja Bashar al Assad võivad ju propagandistlikud deklareerida, et Assadi Süüria taastamine on juba käeulatuses, tegelikkus vaatamata nende edule selliseks optimismiks põhjust ei anna.

ISIS on juba pikemat aega taanduma ning valusaid kaotusi üle elama pidanud, võimalik aga, et kurdide kiskumine võitlusse Türgi tankidega isehakanud kaliifi võitlejate positsioone jälle parandab. Kuigi pigem siiski mitte, sest ISIS on Süürias ainus jõud, kelle materdamise vajalikkuses kõik suurjõud ühel meelel on ning USA jaoks on ISISe hävitamine Süüria puhul veel kõige olulisem teema. Kõik ülejäänud jõud aga näikse kohalike ja rahvusvaheliste suurjõudude tegevuse tulemusel sunnitud olukorda, kus neil ei jäägi üle muud, kui lõputult sõdida, ilma et ühegi jõud teistest selgelt üle käima hakkaks.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema