"Välisilm": olukord Süürias jääb endiselt segaseks ({{commentsTotal}})

Ehkki G20 tippkohtumine Hangzhous veel jätkub, on enam kui selge, et Venemaa ja USA president Süüria küsimuses mingisugustki kokkulepet ei saavutanud. Samas on Süüria jäetud kõrvale Venemaa ja Türgi äraleppimises, mistõttu sõda Euroopa lähedal jätkub.

Ehkki G20 tippkohtumine Hangzhous veel jätkub, tundub, et Venemaa ja USA seal Süüria osas mingi kokkuleppeni ei jõudnud.

Välisministrite Sergei Lavrovi ja John Kerry kohtumine jooksis liiva ning ehkki selle loo kirjutamise ajal pole veel lõplikku infot presidentide Vladimir Putini ja Barack Obama kohtumise kohta, võib praeguste infokildude põhjal siiski üsna kindlalt väita, et ka seal Süüria asjus kokku leppida ei suudetud. Nagu juba saates varem kuulda võis, on eri meelt ka USA ja Türgi, kuid ega ka Venemaal ja Türgil Süüria osas suuremat üksmeelt ole. Nõnda võibki öelda, et praegusel hetkel ei suuda Süüria osas ükski suurjõud kokku leppida mitte ühegi teise suurjõuga ning sõda jätkub omasoodu.

USA-le ei meeldi Venemaa-Süüria ühine õhusõda endise Al Nusra rinde vastu, mis nüüd tegutseb nime all Jabhat Fateh al Sham ehk võitlus Süüria eest. Tegu on Al Qaidaga seotud ning vaieldamatult islamiäärmusliku organisatsiooniga.

Paljud USA toetatavad mõõdukamad rühmitused aga on kurtnud, et Venemaa õhurünnakud Jabhat Fateh al Shami pihta nõrgestavad kogu Bashar al Assadi vastast ühisrinnet, sest selles on Al Nusra rinde järeltulija sõjaliselt üks tugevamaid jõude. Teine häda on see, et tegelikus sõjategevuses pole tihti võimalikki vahet teha äärmuslaste ning mõõdukate või koguni ilmalike rühmituste vahel, mistõttu Vene lennukid pommitavad neid kõiki. Kuivõrd Venemaa peab diktaator Bashar al Assadit jätkuvalt Süüria legitiimseks riigijuhiks ning nõuab USA-lt täielikku distantseerumist Al Nusra rinde järeltulijast, selle ühemõttelist vaenlasekskuulutamist, siis ei paista eriti ühtegi kohta, kust mõni mõistlik kokkulepe tulla võiks.

Vene-Süüria lennuvägede ühistegevuse edu aga käis närvidele ka Türgile, kes ilmselt just sellest aetuna oma tankid Süüriasse viis. Teine närvesööv komponent Süüria kriisis on kurdide edu, kes pole oma territooriumite ühendamisest enam kaugel, mille tõttu paistab järjest selgemini ka kurdide kauaoodatud rahvusriik, mis on aga miski, mis paneb Türgi kasvõi nahast välja pugema, et sellist moodustist maailmakaardile ei tekkiks.

"Me ei luba iialgi kunstliku riigi tekkimist Põhja-Süürias," ütles Türgi peaminister Binali Yildirim.

Kurdide tümitamine ei meeldi USA-le ega tegelikult ühelegi Lääneriigile, sest et kurdid on näidanud end ainsa tõsiseltvõetava jõuna, kes ISIS-t korralikult peksta suudab. Pealegi pole kurdide puhul karta islamiäärmuslust, suuremat osa kurdi võitlejaist võib nimetada vasakpoolseiks, täpsemalt jagavad nad 20. sajandi lõpus välja kujunenud ideoloogiat, mis lühidalt kokkuvõetuna on segu kommunismist ja anarhismist ning millel klassikalise marksismi-leninismiga suuremat pistmist pole, ehkki kurdi võitlejaid sageli just kommunistideks nimetatakse.

Olgu nende ideoloogia peensused ja nüansid aga millised tahes, fanatismi Jumala nimel sealt tõesti ei paista. Türgi kurdidevastane võitlus ei meeldi ka Venemaale, kes peab aga arvestama, et võimalus kurdi riigi tekkeks pole sugugi meelt mööda ka Bashar al Assadile. Igatahes laseb Venemaa siin Türgil vaikimisi tegutseda, seniajani pole Moskva Türgi vägede saabumist Süüriasse hukka mõistnud. Enamgi veel, Venemaa on hakanud koguni hoiduma Vaba Süüria Armee ja teiste Türgi toetatavate rühmitustega sõdimisest. Kurdid ise on üsna veendunud, et Türgi peamine sihtmärk Süürias on just nemad ning ISIS-evastane võitlus on kõigest ettekääne.

"Türgi valitsus ütleb, et peab Põhja-Süürias sõda ISIS-ega, kuid tegelikult ta seda ei tee. Tegelikult sõdib ta kurdidega. Kui nad tahavad sõdida ISIS-ega, siis viimane on ennast kõikjal Türgis sisse seadnud. Seega peaksid nad võitlema Türgi enda pinnal, see on targem, kui Süüriasse minna," ütles Kurdi meeleavaldaja Türgis Diyadin Altinisik.

USA jaoks teeb Türgi manitsemise aga keeruliseks asjaolu, et Türgi sõdib Süürias koos Vaba Süüria Armeega, mis on esiteks ilmalik rühmitus ja teiseks peamine sõjaline jõud Lääne toetatavate rühmituste hulgas. Milliseks aga on kujunenud USA, Türgi ja Venemaa hoiakud Süüria osas, illustreerib üsna täpselt üks internetis liiklev pilt. Türgi isetegevus Süürias ei imponeeri aga ka niigi Süüria põgenikega hädas olevale Euroopa Liidule. Euroopa Liidus kardetakse, et Türgi sekkumine võib kogu Lähis-Ida sõjakoldeks muuta, kuhu muidugi praegusest seisust enam väga pikk tee polegi.

"Selline korduv, vastuoluline sekkumine toob kaasa täieliku sõjalõõma riski. Täiesti hädavajalik on võitlus lõpetada ja naasta läbirääkimistele," ütles Prantsusmaa president Francois Hollande.

Et aga olukord veelgi komplitseeritum oleks, jätkavad teineteise põrnitsemist ning muidugi mitte ainult Süürias, vaid kõigis piirkonna konfliktikolletes sekkumist USA vana liitlane Saudi-Araabia ning Venemaaga ühte mesti hoidev Iraan.

"Me näeme Iraani kasvavat sekkumist Süürias, tema toetust Hizbollah'le, toetusti houthi'dele, tema varjatud tegevust piirkonna riikide destabiliseerimiseks. Me näeme, kuidas Iraan üritab sokutada relvi Bahraini, Kuveiti, Saudi-Araabiasse," sõnas Saudi-Araabia välisminister Adel al-Jubeir.

Igatahes on praegu pea võimatu öelda, mis lähemal ajal Süürias saama hakkab, selge on ainult see, et sõja lõppu kuskilt ei paista. Õhusõjas edukad Venemaa ja Bashar al Assad võivad ju propagandistlikud deklareerida, et Assadi Süüria taastamine on juba käeulatuses, tegelikkus vaatamata nende edule selliseks optimismiks põhjust ei anna.

ISIS on juba pikemat aega taanduma ning valusaid kaotusi üle elama pidanud, võimalik aga, et kurdide kiskumine võitlusse Türgi tankidega isehakanud kaliifi võitlejate positsioone jälle parandab. Kuigi pigem siiski mitte, sest ISIS on Süürias ainus jõud, kelle materdamise vajalikkuses kõik suurjõud ühel meelel on ning USA jaoks on ISISe hävitamine Süüria puhul veel kõige olulisem teema. Kõik ülejäänud jõud aga näikse kohalike ja rahvusvaheliste suurjõudude tegevuse tulemusel sunnitud olukorda, kus neil ei jäägi üle muud, kui lõputult sõdida, ilma et ühegi jõud teistest selgelt üle käima hakkaks.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: