Maade väärtuse uus hindamine võib tuua kaasa hüppelise maamaksu tõusu ({{commentsTotal}})

Keskkonnaministeeriumi ja maa-ameti plaan hakata üle 15 aasta hindama maade väärtust, võib kaasa tuua ka hüppelise maamaksu tõusu neile, kelle kodualuse maa pindala on suurem kui maksuvaba 1500 ruutmeetrit. Eesti omanike keskliit näeb selle valguses vajadust muuta ka maamaksuseadust.

Kui 2001. aastal toimus maa hindamine, siis Tallinna külje all Murastes asuval väljal ulgus ainult tuul. Nüüd on seal aga uhke elamurajoon, kuid maa hind majade all ikka umbes viis eurot ruutmeetrist. Kui tuleb uus hindamine, siis hinnad tõusevad hüppeliselt, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui maamaksu seadust ei muudeta, siis maa korraline hindamine toob kaasa maamaksu hinna tõusu kordades," ütles omanike keskliidu esimees Priidu Pärna.

"Maamaks on tegelikult kahe arvu korrutis: üks nendest on maa väärtus ja teine on maamaksumäär. Maamaksumäär on seadusega sätestatud 0,1-2,5," selgitas maa-ameti peadirektor Tambet Tiits.

Näiteks, kui maa ruutmeeter on hinnatud viiele eurole ja omavalitsus võtab kõige kõrgemat maamaksumäära, siis tuleb selle maa ruutmeetri eest maksta 12,5 eurosenti. Kui aga nüüd hinnatakse näiteks maa väärtus kümme korda kallimaks, siis kümnekordistub kohe ka maamaks ehk 1 euro ja 25 sendini, kui omavalitus ei otsusta kehtestada eraldi madalamat määra.

"Me näeme küll, et kui riik seda baasi tõstab, siis omavalitsused on valmis kärmelt seda ära kasutama ja võtma sealt maksimumi," arvas Pärna.

"Ei, ma ei ütle, et see kohe automaatselt peaks seda tähendama. Suure tõenäosusega me võime säilitada sama maksukoormuse nagu täna," ütles Harku vallavanem Kaupo Rätsepp.

Keskkonnaministeeriumis ja maa-ametis on hindamise seaduse eelnõu kavasse võetud seepärast, et viimased 15 aastat ei ole toimunud Eestis maade hindamist, hinnad on muutunud ja muutuvad pidevalt ning selleks tuleks edaspidi teha maa hindamist iga nelja aasta tagant.

Kuigi kõik osapooled näevad vajadust maid hinnata, siis peab omanike liit oluliseks, et muudetaks praegu hindamisega seotud maamaksuseadust ja suunab küsimuse rahandusministeeriumile.

"Kas ta näeb siin ka mingeid võimalusi, et maamaks tuleks sellest teemast lahti siduda ja maamaks ei peaks automaatselt kordades tõusma," küsis Pärna.

Rahandusministeerium rõhutas, et tegemist on alles keskkonnaministeeriumi seaduseelnõu kavatsusega ja rahandusministeerium hakkab maksustamise korda üle vaatama, kui on teada, millal maade hindamine täpselt toimub.

Toimetaja: Merili Nael



arvustus
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. NO34 "Revolutsioon" - üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Valimisliidud selgitavad | LIPO ja ühistupank on sündinud populismist

Kuigi Savisaare valimisliidu kandidaat Olga Ivanova leiab, et linnapood ehk LIPO on sotsiaalselt vajalik projekt, millega toetatakse eelkõige pensionäre, siis valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik esinumber Erik Vest leiab, et tegemist on populismiga. Eestimaa Roheliste esimees Züleyxa Izmailova tunnistab, et nende erakond pole LIPO ja ühistupanga küsimust oma programmis kajastanud, kuid ta kinnitab, et need asutused võetakse luubi alla.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: