Kaljurand: Saksamaa pagulaspoliitikas ei ole enam "tulge kõik" suhtumist ({{commentsTotal}})

Välisminister Marina Kaljurand ütles ETV saates "Välisilm", et Saksamaa pagulaspoliitikas on toimunud suunamuutus. Tema sõnul on riiki ja Euroopasse oodatud nüüd vaid sõjapõgenikud, mitte aga majandusmigrandid. Sellest hoolimata on Saksamaa liidukantsler Angela Merkel pärast liidumaa valimistel lüüasaamist tugeva surve all.

Immigratsioonivastane populistlik erakond Alternatiiv Saksamaale (AfD) sai valimistel 21 protsenti häältest, edestades Merkeli kristlikke demokraate (SCU), kelle häältesaagiks jäi 19 protsenti. Kõige enam ehk 30 protsenti häältest kogusid sotsiaaldemokraadid.

Minister Kaljuranna sõnul väljendub valimistulemustes alati hinnang poliitikute tööle.

"Kindlasti on kõik valimised hinnang poliitikutele ja kui valimised lähevad selliselt, et Angela Merkeli poolt aetud või tutvustatud migratsioonipoliitika ei saa inimeste poolt toetust, siis see on talle selge märk, et teda selles küsimuses ei toetata," ütles Kaljurand.

Samas tunnistas Kaljurand, et suunamuutus pagulastesse suhtusmises on Saksamaal Merkeli juhtimise all toimunud.

"Ma julgen öelda, et tegelikult see suunamuutus on toimunud. See, mida me kuulsime poolteist aastat tagasi, kui Saksamaa kutsus kõiki põgenikke Saksamaale või Euroopa Liitu - seda täna enam ei ole," sõnas välisminister.

"Täna ollakse aru saanud, et see on kriis, sellega tuleb tegeleda, tuleb tegeleda korraga mitme küsimusega, saada piirid kontrolli alla, takistada kuritegevust, mis põgenikke üle Vahemere Euroopasse toob, inimeste identifitseerimine, paremad suhtes Aafrika riikidega, kriisiriikidega, põgenikelaagrid, mis on Süüria ja teiste kriisiriikide läheduses. Täna tegeldakse kõigi nende küsimustega korraga. Ei ole enam sellist suhtumist, et tulge kõik, Euroopa ootab kõiki. Euroopa ootab neid, kes põgenevad sõja jalust. Aga need, kes otsivad paremat elukohta, paremat tööd, ehk majandusmigrandid, nendel on teised korrad Euroopasse tulekuks," lausus Kaljurand.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: