Inbank emiteerib allutatud võlakirju, viib need börsile ({{commentsTotal}})

{{1473130942000 | amCalendar}}
Inbanki üks asutajaid Jan Andresoo (keskel).
Inbanki üks asutajaid Jan Andresoo (keskel). Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Inbank kuulutas välja allutatud võlakirjade avaliku pakkumise ning teatas, et kavatseb need noteerida Tallinna börsil.

Eesti väiksemate hulka kuuluv, kuid kiiresti kasvav pank pakub avalikult kuni 5000 allutatud võlakirja nimiväärtusega 1000 eurot. Ülemärkimise korral jätab Inbank võimaluse suurendada võlakirjade kogust 7000 peale.

Inbank pakub allutatud võlakirju nimiväärtusega.

Märkimisperioodi algus on 12. september, lõpp 23. septembril. Jaotamistulemused teeb pank avalikuks 27. septembril ning kauplemise alustamine börsil peaks toimuma septembri lõpus. Võlakirjade lunastustähtaeg on 28. september 2026.

Võlakirjade kupongiintressi määr on seitse protsenti aastas. Intressi maksab pank üks kord kvartalis järgmistel kuupäevadel – 28. märts, 28. juuni, 28. september ja 28. detsember, seisab võlakirjade prospektis.

Pakkumisest saadavat raha kasutab pank prospekti kohaselt edasise kasvu ja turupositsiooni toetamiseks, uutele turgudele laienemiseks ja konservatiivse kapitalipuhvri säilitamiseks.

Mullu aprillis pangalitsentsi saanud Inbanki lisandub viimasel ajal üle 7000 kliendi kuus. Varade maht kasvas aastaga 16 miljonilt eurolt 43 miljoni euroni ning jõudis aprilliks 52 miljoni euroni.

Inbank on välja kasvanud 2011. aastal loodud finantstehnoloogiaettevõttest Cofi. Praegu kasutab Inbanki ja tema sidusettevõtete teenuseid Eestis üle 150 000 kliendi.

Inbanki asutajad on pikaajalise panganduskogemusega Priit Põldoja ja Jan Andresoo.

Toimetaja: Anvar Samost



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: