Amet hoiab päästjate kohti eesootava koondamiskäsu kartuses tühjana ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Päästeamet/Twitter

Päästjate arv läheneb kriitilisele miinimumile, sest värbamispiirang ei luba tühjaks jäänud kohti täita, puudu on ligi kaheksa protsenti päästjaid ja amet tunnistab ka ise, et see hakkab mõjutama päästeteenuse kvaliteeti.

Päästeamet on nii kontoritöötajatele kui ka suuremate komandode päästjatele kehtestanud värbamispiirangu, mis ei lase kõiki vabanevaid kohti uuesti täita ehk tagasihoidliku värbamisega hoiab päästeamet puhvrit, et ühel hetkel ei tuleks välja jagada valusaid koondamisteateid ega välja maksta koondamistasusid, kirjutab Eesti Päevaleht.

"See, et meil praegu on natuke suurem vakantsete kohtade osakaal, on tõesti tingitud riiklikust kärpekavast," ütles peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi, kelle sõnul paneb neid ettevaatlikult tegutsema just teadmatus.

Täitmata ametikohtade arv on päästeametis jõudnud kriitilise piiri lähedale ehk praegu on 167 vakantset ametikohta, millest 126 ehk 75 protsendi puhul on tegu päästjaga, ülejäänud neljandik kohti on kontoris.

Praegu on olukord veel selline, et meeskondade hulk on täpselt sama, kohalejõudmise aeg on sama ja ka kriitiline elupäästevõime on säilinud, kuid Suurkivi hinnangul võib tekkida probleeme suurõnnetuste korral või olukorras, kus ühel komandol on mitu väljakutset korraga ning võib juhtuda, et komando pole võimeline korraga mitut autot vajalikul määral mehitama või jääb tule ohjeldamisel lihtsalt mõnest lisakäest puudu.

Üle Eesti on pidevalt vähem päästjaid valves ehk keskmiselt on igast komandost puudu pea kaks meest, kuid tegelikult ei kehti värbamispiirang kõikide komandode kohta, sest võimalus päästjate kohti tühjana hoida on ainult suurtes komandodes, kus korraga on valves mitu meeskonda ja isikkoosseis on suurem.

Väikestes komandodes pole kokkuhoiuks ruumi ja nendesse värvatakse endiselt, samuti ei jäeta tühjaks ühtegi meeskonnaülema kohta ning löögi saavad suured komandod ja vähem on just neid mehi, kes voolikutega tuld kustutama jooksevad.

Viimane koondamine oli päästeametis suvel, kuid seda ei tehtud päästjate arvel, vaid koondati 12 kontoriteenistujat.

Praegu on 126 päästja kohta komandodes täitmata ning päästjate värbamata jätmine annab aastas 1 000 000 eurot kokkuhoidu.

Toimetaja: Marek Kuul



Ida-Euroopas müüakse sadu tooteid, mille kvaliteet on Lääne-Euroopa sama nimega kaubast kehvem.

EL volinik ERR-ile: "toidurassism" puudutab sadu tooteid

Euroopa Komisjoni tarbijaõiguste volinik ütles ERR-ile, et nn toidurassism, kus Ida-Euroopas müüdavad kaubad on samanimelistest Lääne-Euroopas müüdavatest kaupadest kehvema kvaliteediga, on massiline. Komisjon töötas välja juhised nähtusega paremaks võitlemiseks, mis tuleb liikmesriikides nüüd käibele võtta.

Miks on nii, et osa asjadest ununeb, teised aga mitte? Sellele annabki vastuse aju uurimine.

Jälgides aju õppimise ajal saab tõhustada loodusteadmiste omandamist

Nutiseadmed mõjutavad meie aju – lastel, kes väiksest peale on kasutanud nutiseadmeid, on teatud ajuosad arenenud teisiti kui neil, kes on nutiseadmeid kasutanud vähem või üldse mitte. Tegelikult mõjutab igasugune õppimine meie aju, nendib neuroteadlane Michael Thomas, kes usub, et järgmine revolutsioon koolis tuleb kaasa mõistega hariduslik neuroteadus.

ERAKONDADE REITINGUD

Tallinn valib: leia kõige keskilikum, sotsilikum ja EKRElikum linnaosa

KIRJANIKE LIIT 95
Saksamaa valimised
Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: