Tanel Ross: haigekassa on miinuses, sest inimesed on haigemad ({{commentsTotal}})

Tanel Ross.
Tanel Ross. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross nentis, et haigekassa on miinuses, sest inimesed on prognoositust haigemad, kuid loodab aasta lõpuks miinuse vähendada 20 miljoni euroni.

Esimese poolaasta lõpuks oli haigekassa kahjum üle kolme korra suurem kui eelarves planeeritud ehk üheksa miljoni asemel 33 miljonit eurot, kirjutab Eesti Päevaleht.

Rossi sõnul on suurim miinuse tekitaja haigemad inimesed ehk nii veebruaris kui ka mais oli ajutisel töövõimetuslehel prognoositust rohkem inimesi, mis tähendas haigekassale loodetud sotsiaalmaksutulu asemel kulusid ning poolaasta jooksul tuli hüvitisi maksta 7,7 miljonit eurot rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.

Tema sõnul on teine suur lisakulu haiglate ületöö ning sel aastal on ületööd lausa 50 protsenti rohkem ja enim ravi on vajatud kardioloogia ja neuroloogia valdkonnas.

Haigekassa kahjumi kasvataja on ka C-hepatiidi uus ravim, mille vajajate hulgaks prognoosis haigekassa umbes 360 inimest, kuid nüüdseks on ravi vajajaid umbes 500 ning C-hepatiidi ravimi kulu on umbes 5 miljonit eurot.

Rossi kinnitusel planeeritu ja tegeliku erinevus eelarveaasta sees on tavapärane ega ohusta haigekassa finantspositsiooni ning haigekassa reservis on 190 miljonit eurot, mis on ligi kaks korda rohkem kui riigi ette nähtud miinimum, mis tagab selle, et haigekassa kohustused saavad järgmistel aastatel kaetud.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski vastas rahandusminister Sven Sesteri nõudmisele haigekassa eelarvepuudujääk kõrvaldada, et ainus viis eelarveprobleemide lahendamiseks on leida koostöös lisaraha.

"Haigekassa peab oma tegevuses lähtuma ravikindlustuse põhieesmärkidest ning rahaliste kulutuste mahtu tuleb hinnata just sellest lähtuvalt. Seega, haigekassat ei saa panna vastutama riigieelarve, sealhulgas valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni eest," märkis ta.

Toimetaja: Marek Kuul



ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema