Uute sõiduautode turg kasvas augustis aastaga 20,1 protsenti ({{commentsTotal}})

Uued sõiduautod.
Uued sõiduautod.

Eesti uute sõiduautode turg kasvas eelmise aasta augustiga võrreldes 20,1 protsenti, augustis müüdi Eestis 1831 uut sõiduautot, mis ületas mulluse 307 auto võrra.

Kokku on tänavu kaheksa kuuga müüdud Eestis 15509 uut sõiduautot ehk 12 protsendi võrra rohkem kui möödunud aastal samal perioodil, teatas Eesti autode müügi- ja teenindusettevõtete liit (AMTEL).

Segmentidest on jätkuvalt kõige populaarsem väiksemad keskklassi autod, mis moodustasid kogu automüügist 27,3 protsenti, teiseks enim müüdi keskautosid 15,1 protsendi ulatuses ning müügiedu saatis augustis ka keskmiseid ja väiksemaid maastureid, mille osakaal oli vastavalt 14,8 ja 12,6 protsenti. Eksporti läks augustis 76 uut sõiduautot.

Toyota püsib jätkuvalt tipus automarkide edetabelis ja augustis müüdi Toyota sõiduautosid 317, järgnesid Škoda 159 ja Volkswagen 130 müüdud sõiduautoga. Samad margid moodustavad edetabeli esikolmiku ka kaheksa kuu kokkuvõttes.

Toyota mudelid vallutasid kaks esimest kohta ka mudelite edetabelis ehk populaarseim oli Toyota Auris 81 ja Toyota Avensis 68 müüdud autoga. Järgnesid Škoda Octavia 58 ja Volkswagen Passat 51 autoga. Kaheksa kuu kokkuvõttes on aga Eesti müüduimaks mudeliks Škoda Octavia 757 autoga.

Tarbesõidukite turg kasvas augustis 41,3 protsendi võrra ja kokku müüdi augustis 438 uut tarbesõidukit. Kaheksa kuu kokkuvõttes on Eestis müüdud 3479 uut tarbesõidukit, mis ületab mulluse numbri 13,7 protsendi võrra.

Automarkidest oli tarbesõidukite müügis edukaim Peugeot 101 sõidukiga. Järgmised kohad kuulusid Citroenile ja Renault’le vastavalt 68 ja 61 müüdud tarbesõidukiga. Samad kolm marki moodustavad edetabeli esikolmiku ka kaheksa kuu kokkuvõttes. Veokite segmendis oli augustis müüduimaks margiks Scania 19 veokiga.

Toimetaja: Marek Kuul



Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: