VTA tellib Cellfoodile analüüsi ({{commentsTotal}})

Kraanivesi.
Kraanivesi. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Veterinaar- ja toiduamet (VTA) tellib toidulisandina müüdavale Cellfoodile analüüsi.

Eesti Päevaleht kirjutab, et kuigi VTA ei ole Cellfoodi-teemal istunud käed rüpes, siis kavataseb VTA toidulisandile analüüsi tellida alles pärast maaeluministri Urmas Kruuse sekkumist.

Kruuse sõnul ei soovi VTA kindlasti kahtluse alla seada Tartu ülikooli teadlaste pädevust, kuid Cellfoodile on vaja rahvusvaheliselt tunnustatud etalonlabori analüüsi.

VTA otsib praegu rahvusvahelistele nõuetele vastavat laboratooriumi ja Kruuse lubas, et menetlust ei lõpetata enne, kui Cellfoodi koostis on ka rahvusvahelisel tasemel põhjalikult läbi uuritud ja selgeks tehtud.

Leht märkis, et analüüsi on vaja kasvõi oma seljataguse kindlustamiseks, juhul kui analüüsile peaks järgnema Cellfoodi turult äravõtmine või muud sanktsioonid ja seepeale annaks Cellfoodi tootev USA korporatsioon näiteks Eesti kohtusse.

Kui akrediteeritud labori analüüs aga kinnitab, et Cellfood pole muud kui väävelhape ja vesi, aga ühtlasi teatab, et väikses koguses tarbides pole see tervisele ohtlik, siis võib seda meil toidulisandina edasi müüa, kui toote maaletooja selle tõeselt sildistab.

Eesti Päevalehe tellimisel Tartu ülikoolis valminud analüüs selgitas, et toidulisand Cellfood on väävelhappe ja kraanivee segu.

Toimetaja: Marek Kuul



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: