USA uurib Venemaa võimalikku plaani üldvalimisi mõjutada ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Ühendriikide uurimisasutused ja luureametkonnad uurivad võimalikku Venemaa taustaga plaani häirida USA üldvalimisi 8. novembril, kirjutas USA mainekas ajaleht Washington Post.

Ajalehes Washington Post ilmunud lugu, mis hoiatab, et Venemaa püüab USA valimisi mõjutada, viitab mitmele luurevaldkonna ja föderaalse juurdlusbüroo ametnikule, kes ütlevad, et uurimine käib ja tegemist ei ole konkreetse plaaniga üleriigilisel tasandil valimisi kellegi kasuks kallutada, vaid külvata usaldamatust valimissüsteemide suhtes, vahendasid ERRi raadiouudised.

Alles juulikuus sai avalikkus teada ühest suurema mõjuga küberrünnakust, kui samuti Venemaa taustaga küberkurjategijad varastasid demokraatide erakonna serveritest kümneid tuhandeid e-kirju ja lekitasid need portaalile Wikileaks.

Wikileaks ei ole samas kunagi tunnistanud, kust need kirjad pärit on - nende põhimõte on mitte avaldada oma allikaid - ning alles eile ütles Venemaa president Vladimir Putin intervjuus Bloombergile, et tema hinnangul pole oluline, kes kirjad lekitas, vaid tähtis on see, et need avalikkuse ette jõudsid. Kirjaskandaali tõttu pidi ameti maha panema demokraatide erakonna tegevjuht Debbie Wassermann-Schultz ning samuti lahkus mitu ametnikku.

Demokraatide erakonna kirjalekke taga olevat grupeeringut kahtlustatakse aga ka mitme teise sarnase rünnaku korraldamises. Nad on ajakirjanduse andmetel püüdnud sisse tungida ka vabariiklaste erakonna serveritesse, eraldi kampaania peakorterite serveritesse, mõjukate mõttekodade serveritesse ja osariikide valimiskomisjonide serveritesse.

Tuleb silmas pidada, et USAs ei ole ühtset valimiskomisjoni nagu Eestis, vaid igas osariigis kehtib oma valimiste kord, näiteks on mõnes kohas võimalik hääletada eelvalimistel ja mõnes osariigis mitte. Mõnes osariigis tuleb täita valimissedel ja see nii-öelda sööta valimismasinasse, mis hääli kokku loeb, mõnes osariigis pole pabersedeleid enam üldse.

USAs ei saa hääletada interneti kaudu, samas võivad välismaal elavad ameeriklased saata mõnesse osariiki oma valimissedeli kas e-kirjaga, faksiga või tavapostiga.

Seega on tegemist niivõrd detsentraliseeritud süsteemiga, et valimisi mõjutaval grupeeringul ei ole võimalik sisuliselt seda ühe või teise kandidaadi kasuks otseselt kallutada. Samas on näiteks hetkel arvamusküsitlustes nõrgalt esinenud vabariiklasest kandidaat Donald Trump juba vihjanud, et demokraadid püüavad pettusega novembris üldvalimisi võita. Kui ta kaotab, ei ole teada, kas või keda ta süüdistama hakkab.

USA presidendilt Barack Obamalt küsiti eile Hiinas G20 riikide juhtide kohtumisel samuti, kas ta arvab, et Venemaa püüab häkkimisega mõjutada USA valimisi - see toimus enne Washington Posti artikli ilmumist. Obama ütles, et küberturvalisus tuli Putiniga jutuks üldiselt, sest Venemaalt pärit kübervaldkonna sissetunge on olnud, kuid ta ei taha kommenteerida ühtegi aktiivset uurimist.

Toimetaja: Karin Koppel



UUDISED
NATO riigijuhtide ühiuspildil istub Jüri Ratas Donald Trumpi taga Alexis Tsiprase ja Andrzej Duda vahel.
Ratas vestles Trumpiga
Uuendatud: 09:14 
SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.