USA uurib Venemaa võimalikku plaani üldvalimisi mõjutada ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Ühendriikide uurimisasutused ja luureametkonnad uurivad võimalikku Venemaa taustaga plaani häirida USA üldvalimisi 8. novembril, kirjutas USA mainekas ajaleht Washington Post.

Ajalehes Washington Post ilmunud lugu, mis hoiatab, et Venemaa püüab USA valimisi mõjutada, viitab mitmele luurevaldkonna ja föderaalse juurdlusbüroo ametnikule, kes ütlevad, et uurimine käib ja tegemist ei ole konkreetse plaaniga üleriigilisel tasandil valimisi kellegi kasuks kallutada, vaid külvata usaldamatust valimissüsteemide suhtes, vahendasid ERRi raadiouudised.

Alles juulikuus sai avalikkus teada ühest suurema mõjuga küberrünnakust, kui samuti Venemaa taustaga küberkurjategijad varastasid demokraatide erakonna serveritest kümneid tuhandeid e-kirju ja lekitasid need portaalile Wikileaks.

Wikileaks ei ole samas kunagi tunnistanud, kust need kirjad pärit on - nende põhimõte on mitte avaldada oma allikaid - ning alles eile ütles Venemaa president Vladimir Putin intervjuus Bloombergile, et tema hinnangul pole oluline, kes kirjad lekitas, vaid tähtis on see, et need avalikkuse ette jõudsid. Kirjaskandaali tõttu pidi ameti maha panema demokraatide erakonna tegevjuht Debbie Wassermann-Schultz ning samuti lahkus mitu ametnikku.

Demokraatide erakonna kirjalekke taga olevat grupeeringut kahtlustatakse aga ka mitme teise sarnase rünnaku korraldamises. Nad on ajakirjanduse andmetel püüdnud sisse tungida ka vabariiklaste erakonna serveritesse, eraldi kampaania peakorterite serveritesse, mõjukate mõttekodade serveritesse ja osariikide valimiskomisjonide serveritesse.

Tuleb silmas pidada, et USAs ei ole ühtset valimiskomisjoni nagu Eestis, vaid igas osariigis kehtib oma valimiste kord, näiteks on mõnes kohas võimalik hääletada eelvalimistel ja mõnes osariigis mitte. Mõnes osariigis tuleb täita valimissedel ja see nii-öelda sööta valimismasinasse, mis hääli kokku loeb, mõnes osariigis pole pabersedeleid enam üldse.

USAs ei saa hääletada interneti kaudu, samas võivad välismaal elavad ameeriklased saata mõnesse osariiki oma valimissedeli kas e-kirjaga, faksiga või tavapostiga.

Seega on tegemist niivõrd detsentraliseeritud süsteemiga, et valimisi mõjutaval grupeeringul ei ole võimalik sisuliselt seda ühe või teise kandidaadi kasuks otseselt kallutada. Samas on näiteks hetkel arvamusküsitlustes nõrgalt esinenud vabariiklasest kandidaat Donald Trump juba vihjanud, et demokraadid püüavad pettusega novembris üldvalimisi võita. Kui ta kaotab, ei ole teada, kas või keda ta süüdistama hakkab.

USA presidendilt Barack Obamalt küsiti eile Hiinas G20 riikide juhtide kohtumisel samuti, kas ta arvab, et Venemaa püüab häkkimisega mõjutada USA valimisi - see toimus enne Washington Posti artikli ilmumist. Obama ütles, et küberturvalisus tuli Putiniga jutuks üldiselt, sest Venemaalt pärit kübervaldkonna sissetunge on olnud, kuid ta ei taha kommenteerida ühtegi aktiivset uurimist.

Toimetaja: Karin Koppel



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema