Karin Kaup: miks peaks Aafrika Eestit huvitama ({{commentsTotal}})

Eesti kaitseväelased Kesk-Aafrika Vabariigis.
Eesti kaitseväelased Kesk-Aafrika Vabariigis. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Aafrika olulisus maailmas kasvab nii poliitiliselt kui majanduslikult. Selle eest hoolitsevad Aafrika rikkalikud varad, seal varitsevad julgeolekuohud muule maailmale ning kontinendi majanduslikud võimalused. Aafrikal peaks seega olema senisest tunduvalt suurem roll Eesti välispoliitilistes ja majanduslikes huvides, kirjutab Euroopa Liidu inimõigusnõunik Aafrika Liidu juures Karin Kaup-Lapõnin.

Eestile võiks Aafrika huvi pakkuda eelkõige majanduse aspektist. Aafrika Liit võttis eelmisel aastal vastu pikaajalise arenguvisiooni “Agenda 2063: Aafrika, mida me tahame”, mis seab arengule selged sihid. 50 aasta pärast tahab Aafrika olla majanduslikult õitsev, tugev ja ühendatud globaalne toimija, demokraatlik ja inimõigusi austav kontinent.

Aafrika riigipead tahavad, et aastaks 2063 oleks Aafrikas kontinentaalne kiirraudtee, kiirteed, laeva- ja lennuliinid ning digitaalne majandus, mida toetavad gaasi- ja naftajuhtmed, lairibakaablid ja veemajandus.

Aafrika Liidu tippkohtumisel võeti juulis vastu kauaoodatud otsus hakata Aafrika Liitu rahastama 0,2-protsendilisest impordimaksust ning väljastati esimesed Aafrika Liidu passid, mis peaks tulevikus andma Aafrika kodanikele kogu kontinendil piiriviisa või isegi viisavabaduse.

Tänane pilt

Täna on aga pilt osal kontinendist veidi teistsugune.

Umbes 14 Aafrika riigis 55st käib suurem või väiksem relvastatud konflikt. Lõuna-Sudaanis puhkes suvel uuesti presidendi ja asepresidendi jõudude vaheline vägivallalaline, mis on alates 2013. aasta lõpust olnud Aafrika veriseim kodusõda. Somaalias taltsutab al-Shabaabi terrorirühmitust Aafrika Liidu kontingent, mille palgad tasutakse Euroopa Liidu arengurahadest. Lääne-Saharas, Kesk-Aafrika Vabariigis, Malis, Kongo DVs, Sudaanis, Lõuna-Sudaanis, Cote d’Ivoire’is on sees ÜRO rahuvalvejõud.

Terrorirühmitus Boko Haram võitleb Põhja-Nigeerias, Nigeris, Tšaadis ja Kamerunis “islamiriigi” kehtestamise nimel. Burundis valitseb poliitiline kriis, kodusõja järgses Liibüas on kanda kinnitanud ISIS. Lisaks mõned terrorirünnakud, vägivaldseks pöörduvad poliitilised protestid, valimistega seotud rahutused. 2016. aastal esimeses pooles on ÜRO Põgenike Ülemvoliniku andmetel pooled Euroopasse Vahemere kaudu saabunute lähteriigid Aafrikas – Eritrea, Nigeeria, Gambia, Somaalia ja Guinea.

Samas on Aafrika maailmamajanduse kiiremini arenevaid piirkondi. Viimase kümnendi jooksul on keskmine majanduskasv IMFi andmetel 5–7 protseti, kuigi pragu küll veidi aeglasem. 2015. aastal  langes Saharast lõunasse jääva Aafrika majandusaktiivsus viimase 15 aasta madalaimale tasemele, 3,4 protsendile. Aeglustumise peamine põhjus on toorainehindade järsk langus, mis on mõjutanud paljusid riike Aafrikas, eriti aga naftaeksportijaid.

Aafrika riikide kasvutempo erinevused sõltuvad sellest, kas tegemist on maavarade poolest rikka riigiga või mitte. Langenud on nii nafta, gaasi, metallide kui ka mineraalide hinnad ning Aafrika kui tooraine netoeksportija majandused on seeläbi tugevalt kannatanud. Mitmed arenguetalonid – nagu Ghana, Nigeeria ja Angola – pidid uuesti IMFi käest laenu küsima.

Samas on teine grupp riike, kus majanduskasv on tõusuteel ilma naftata ja kasvu lükkavad tarbimise tõus ja investeeringud infrastruktuuri. Vaatamata riskidele hoiab IMF majanduskasvu keskpika perspektiivi suures plaanis positiivse, sest sellised majanduskasvu tegurid nagu paranenud ärikliima, rahvastiku kasv ja mobiiltehnoloogia kasutuselevõtt on üldiselt olemas.

Majanduslik konkurents Aafrikas on suhteliselt väike ja majanduskasv piisavalt suur. Täna on Aafrika osakaal maailmamajanduses ülimadal, vaid umbes 2 protsenti. Aafrika-sisene majandus on ikka veel koloniaalajastu jäänuk – kaubandus paljuski suunatud rannikusadamatesse ekspordiks, teed, raudteed, sadamad ja lennundus tihti viletsad, elektrist on kogu aeg puudu ning omavahel Aafrika riigid eriti ei kauple.

Aafrika-sisese majanduse osakaal on vaid 12 protsenti, igasugu tõkendid, maksud ja nõuded tõstavad tehingute hindu ja piiravad kaupade, teenuste, inimeste ja raha liikumist üle piiride. Maailmapanga hinnangul on Aafrika-sisese kaubanduse maksumus poole kõrgem näiteks kaubandusest Ida-Aasias ja kalleim kõigist arenevatest piirkondadest.

Positiivne on see, et Aafrika Liit on otsustanud 2017. aastaks luua üleaafrikalise vabakaubandustsooni, mille ettevalmistusfaas käib. Lisaks otsustasid 26 riiki sõlmida koheselt ühise vabakaubanduspiirkonna lepingu, mis ulatub Kairost Kaplinnani. See kokkulepe tuleb aga alles parlamentides ratifitseerida ning on oht, et rahvaesindajad ei soovi seda teha, sest kodused väiketööstused peavad hakkama võistlema naaberriikide kaupadega ja vabakaubanduse isu võib üle minna.

Kohalolek

Aafrika Liidu pealinnas Addis Abebas on esindatud kõik 54 Aafrika Liidu liikmesriiki, lisaks 21 Euroopa Liidu riiki, mis on suurim ELi saatkondade kontsentratsioon Aafrikas. Eestil ei ole seni Aafrika vastu eriti süstemaatilist huvi olnud, meil ei ole Saharast lõunasse jäävas Aafrikas ühtki saatkonda. Ainuke Eesti saatkond Aafrikas asub Kairos, Egiptuses, kust suursaadik on akrediteeritud ka Etioopiasse ja Aafrika Liidu juurde.

ELi riikidest ei ole Saharast lõunas saatkonda veel vaid Lätil, Maltal ja Sloveenial.

Poliitilised huvid

Ühe riigi välispoliitilised huvid võivad olla seotud väga erinevate valdkondadega: rahu- ja julgeolek oma kõigis tahkudes, demokraatia ja inimõiguste edendamine, arengu- ja humanitaarabi, valimised, kultuuripoliitika, majanduspoliitika, keskkonnapoliitika jne. Paljudel Euroopa riikidel on huvi Aafrika vastu ka ajaloolistel ja kolonialistlikel põhjustel.

Eesti huvid maailmas on suures osas ajendatud julgeolekupoliitikast ning kuna Aafrika meie julgeolekut varem otseselt ei ole ähvardanud ega taganud, siis ei ole Aafrika meie välispoliitilisel kaardil eriti esindatud olnud. Eesti kaitseväelased on kohal ühes riigis – ÜRO ja ELi treening- ja rahuvalvemissioonidel Malis (mida peaminister Taavi Rõivas just praegu külastab). Oleme osalenud ELi sõjalistel operatsioonidel Kesk-Aafrika Vabariigis ja Somaalia piraaditõrjes.

Seoses kasvanud ebaseadusliku sisserändega ja terroriaktidega on Eestil tekkinud huvi migratsioonipoliitika hoobade vastu. Eesti on selgelt väljendanud seisukohta, et ebaseadusliku sisserände takistamiseks tuleb tagada inimestele elamisväärne keskkond nende endi koduriigis.

Väikeriigina on enamik Eesti tegevusi Aafrikas suunatud ÜRO ja Euroopa Liidu kaudu. Aafrika pakub suuremat huvi ka ÜRO Julgeolekunõukogu aastate 2020–2021 liikmesuskandidatuuri kontekstis – Eestil on vaja Aafrika riikide toetushääli 2019. aastal toimuvateks valimisteks.

Lisaks teeb Eesti solidaarsusest ja meie noorte maailmahariduse edendamiseks otse väikseid arengukoostööprojekte.

Majanduslikud huvid

Aafrikas juba toimetab eestlasi. Ilma suurema äridiplomaatia ja EASi abita oli Eesti kaupade ja teenuste eksport Aafrikasse 2015. aastal ligikaudu 155 mln eurot (kasv võrreldes 2014. aastaga oli 52 protsenti), mis moodustab Eesti kaupade ja teenuste ekspordi kogumahust kõigest 1,3 protsenti. 90 protsenti ekspordist on kaubad ja 10 protsenti teenused.

Eesti suurim ekspordi sihtriik Aafrikas oli Togo, järgnevad Alžeeria ja Egiptus. Pea ainus ekspordiartikkel Togosse on mineraalsed tooted; Alžeeriasse on eksport mitmekesisem, suurima osa moodustavad paberi- ja masinatooted; Marokosse mineraalsed tooted ja masinatooted. Eesti suurimad impordi lähteriigid Aafrikast olid Egiptus, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Nigeeria. Impordi kogumaht oli ligikaudu 38,5 miljonit eurot, mis on enam-vähem sama kui aasta varem.

Riigi roll välismajanduses on äridiplomaatia ehk kontaktide vahendamine ja n-ö uste avamine. Hiljuti kajastas Eesti meedia ettevõtlusminister Liisa Oviiri visiite. Tuleb välja, et ta on korra isegi Aafrikas, täpsemalt Nairobis käinud, kuid kas sellest Eesti majandusele ka kasu oli… Seni on Eesti eksport Aafrikasse tulnud ilma süstemaatilise riigipoolse abita.

Kui riik Aafrika-suunalisse äridiplomaatiasse teadlikult investeeriks, võiks ekspordinumber suurem olla. Müügitöö on ettevõtetele pikaajaline raske töö; enesestmõistetavalt ei tee Eesti saadik või majandusametnik ettevõtte eest müüki ära, kuid ta saab aidata ministeeriumides läbi rääkida, uksi avada, koostöökokkuleppeid sõlmida, hangetest teavitada ja lihtsalt Eesti nime n-ö pildil hoida.  Aafrikas ei pruugi olla äridemokraatiat ja riigihankeid meile harjumuspärases mõttes ning uste avamine võibki olla ainus viis äri ajamiseks.

Üks näide on, et Aafrikas võivad olla head võimalused Eesti e-riigi lahenduste ekspordiks. Eesti tootjatel on ulatuslik portfoolio suurepärastest ja samas ka praktilistest ja lihtsatest lahendustest nagu e-maksuamet, X-tee, e-registrid, e-tervis jne. Need lahendused on piisavalt lihtsad ja paindlikud ning sobivad hästi Aafrika konteksti ning on samas oluliselt odavamad ehk konkurentsivõimelisemad kui konkurentide omad.

Juba praegu ollakse selles vallas reaalseid tulemusi saavutatud Nigeerias, Namiibias ja Botswanas. Eesti e-riigi asju arendatakse Mauritiusel, Libeerias ja Tuneesias. Samas käivad konsultatsioonid Aafrika Liiduga aitamaks neil kavandada e-valitsemise elluviimist kontinendil.

Konsulaarhuvid

Konsulaarteenistus on ainuke otsene välispoliitiline teenus oma riigi kodanikele ja annab välispoliitikale inimliku näo. Paljud meist on sellega otseselt kokku puutunud – taotlenud viisasid, võtnud vastu viisaga külalisi, kaotanud ja saanud välismaal dokumente, legaliseerinud ja apostillinud. Ning hoiaks Jumal, et hättasattumise korral oleks, kes appi tuleb. Aafrikas on Eestil üks konsulaat – Egiptuses, Kairos – ning seitse aukonsulit – Angolas, Ghanas, Keenias, LAVis, Marokos, Malis ja Tuneesias, kuid aukonsulite mandaat on konsul omast kitsam.

Eesti peaminister kiidab, et Eesti passiga saab viisavabalt reisida 162 riiki. Tundub kõva sõna, aga seda rõõmu Aafrikas jagada ei saa, et Eesti pass väga palju reisida aitaks. 55st Aafrika riigist saab eestlane täna viisavabalt kuude turismiriiki – Botswanasse, Marokosse, Mauritiusele, Seišellidele, Svaasimaale ja Tuneesiasse. Minu koduriigi Etioopia lennujaamas jagunevad sissetulevad ELi kodanikud piiril kaheks sordiks – need, kes saavad piirilt viisa ja need, kes ei saa. Eesti ei saa.

Euroopa Liidu diplomaadina kogen pidevalt, et Eesti pass on nõrgem Lääne-Euroopa kolleegide passidest, kes tihti saavad viisad piirilt või sisenevad viisavabalt. Eesti ise on Euroopa Liidu eestvedamisel andud viisavabaduse vaid kahele Aafrika väiksele eesrindlikule turismiriigile: Mauritiusele ja Seišellidele.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Eesti epeenaiskondEesti epeenaiskond
Eesti epeenaiskond jõudis MM-il finaali

Eesti naiste epeekoondis (Kristina Kuusk, Julia Beljajeva, Erika Kirpu, Irina Embrich) vehkleb täna Saksamaal Leipzigis peetaval MM-il võistkonnavõistluses.

Uuendatud: 16:45 
Portugal alistas finaalis võõrustaja Prantsusmaa 1:0 ja tuli Euroopa meistriks.Portugal alistas finaalis võõrustaja Prantsusmaa 1:0 ja tuli Euroopa meistriks.
Jalgpalli suurturniirid ja Eesti koondise mängud püsivad ERR-i kanalites

Eesti Rahvusringhääling omandas UEFA-lt 2020. aastal toimuvate jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri teleõigused, samuti sellele eelneva ning järgneva valiktsükli ning jalgpalli rahvuskoondiste uue formaadi Nations League ülekandeõigused aastatel 2018 - 2021. ERR-i kanalitesse jõuavad kõik sel perioodil toimuvad Eesti jalgpalli rahvuskoondise mängud ning EM-finaalturniir, kokku ligi sada rahvusvahelist jalgpallikohtumist järgmise nelja aasta jooksul.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.