Analüütikud: Helsingin Sanomate väide Eesti-Soome suhete madalseisust ei vasta tõele ({{commentsTotal}})

Sauli Niinistö ja Toomas Hendrik Ilves tänavu mais Kadriorus.
Sauli Niinistö ja Toomas Hendrik Ilves tänavu mais Kadriorus. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Soome päevalehe Helsingin Sanomat ajakirjanik Jussi Niemeläinen kirjutas esmaspäeval, et president Toomas Hendrik Ilves on kahjustanud Eesti ja Soome suhteid ning Eesti üritab isegi Soome ja USA sõjalist koostööd takistada. Välispoliitika asjatundjate hinnangul on artiklis esitatud väited aga üle pingutatud ning Eesti-sugune väikeriik ei saaks ka tahtmise korral teiste riikide koostööplaane nurjata.

Artiklis väidetakse, et Eesti praegune president on halvendanud naaberriikide läbisaamist ja eriti kehvad on suhted Ilvese ja Soome presidendi Sauli Niinistö vahel. Seda põhjendatakse riikide erineva Vene-poliitikaga ning lisaks levivat viimasel ajal uskumus, et Eesti üritab takistada Soome ja USA sõjalise koostöö süvenemist.

Eesti diplomaatide kooli asedirektor Vahur Made ütles ERR-i uudisteportaalile, et esiteks ei usu ta, et Eesti otsustaks hakata Soome valikuid takistama ning teiseks ei oleks seda ka reaalselt võimalik teha.

"Kui on päevakorral USA ja Soome vaheline kahepoolne kaitsekoostöö leping, siis see tähendab ju ka seda, et seda lepingut ei taha ainult Soome, vaid ka USA, ja et USA on otsustanud, et tal sellist lepingut antud olukorras ja praegusel ajal on vaja. Ma kindlasti ei usu, et Eestil oleks võimalik nii Soomet kui USAd sellest lepingust eemale pöörata," lausus ta.

Made tõi välja, et president Ilves tõesti avaldas imestust selle üle, et Soome tahab USA ja ka Suurbritanniaga kahepoolset lepingut teha, aga NATO liikmeks saada ei soovi.

"Samas ma ka mõistan Soome tegevusviisi, sest nende jaoks on NATO teema siseriiklikult sedavõrd hell ja sensitiivne, et isegi kui nad NATO liikmesuse suunas liiguvad, tahavad nad teha seda väga ettevaatlikult ja sammhaaval," nentis ta.

Eesti ja Soome sõnavõttudes NATO ja Venemaa teemal on küll erinevad, aga seda ei pea Made mingiks riikidevaheliseks konfliktiks. "Arvan, et see on pigem ajakirjaniku viis tõlgendada Ilvese ütlust, võib-olla anda ka Ilvesele kui presidendile suuremat rolli ja mõjuvõimu Eesti välispoliitikas, kui see tegelikult on," lisas ta.

Kasekamp: Soome ja USA kaitsekoostöö on ka Eestile kasulik

Eesti välispoliitika instituudi juhatuse liige Andres Kasekamp märkis, et Ilvese väljaütlemised lähevad väga paljudele korda, kuid mõjuvad mõnedele inimestele ärritavalt. Ka Soomes arvavad paljud, et ta ütleb välja asju, mida on vajalik öelda, ent mida Soome enda debatis väga palju kuulda ei ole.

Ka Kasekamp tõi välja, et Eesti ja Soome presidendi erinevas suhtumises ja väljaütlemistes Venemaa suunal mängib rolli asjaolu, et Soome presidendi põhiseaduslikku pädevusse kuulub ka välispoliitika kujundamine ja teostamine, samas kui Eesti põhiseaduse järgi president välispoliitikat ei kujunda.

"Presidendil ongi tema sõnade võim, tema avalikel ütlustel on kaalu, aga Soome president arusaadavalt on ettevaatlikum oma väljaütlemistes, kuna tema on ka otseselt vastutav välispoliitika ja eriti Vene suhete kujundamise eest," lausus Kasekamp.

Tema hinnangul on artikli toon kindlasti ülepingutatud ja Eesti-Soome suhted on tegelikult suurepärased - peaaegu kõigis valdkondades ollakse lähedased koostööpartnerid ning koostöö aina tiheneb. Ainus fundamentaalne erinevus on see, et Eesti kuulub NATOsse ja soovib, et ka Soome sinna kuuluks, aga soomlased sinna ei kipu.

Kasekamp lisas, et kõik sammud, mis Soome USAle julgeolekuküsimustes lähemale astub, on kaudselt ka Eestile kasulikud, sest USA on meie tähtsaim liitlane julgeoleku- ja kaitseküsimustes. Kuigi artiklist jäi mulje, nagu Eesti püüaks USA-Soome suhteid torpedeerida - selleks ei näe välispoliitika asjatundja küll põhjust - siis tegelikkuses ei ole kahe riigi suhted kolmanda riigi asi ning isegi kui Eesti tahaks kuidagi sekkuda, ei ole tõenäoline, et seda kuulda võetaks.



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: