Nordea langetas tänavuse majanduskasvu ootuse 1,7 protsendile, Baltikumi majandus sõltub eratarbimisest ({{commentsTotal}})

{{1473149322000 | amCalendar}}

Nordea langetas sügiseses majandusprognoosis Eesti majanduskasvu ootuse 1,7 protsendile, suvel ootas pank Eestile 1,9-protsendist majanduskasvu.

Tuleva aasta prognoosi langetas Nordea 0,1 protsendipunkti võrra ja ootab siis Eestile 2,6-protsendilist majanduskasvu.

Tarbijahindade kasvuprognoosi jättis Nordea suvisele tasemele, mille kohaselt kasvavad tarbijahinnad tänavu 0,2 protsenti. Järgmise aasta tarbijahindade kasvuprognoosi on pank langetanud 0,1 protsendipunkti võrra ja kasvuootus on 2,6 protsenti.

Töötuse määr jääb panga hinnangul tänavu 6,3 protsendile, mis järgmiseks aastaks tõuseb 7,4 protsendini. Suvel oli prognoos vastavalt 6,2 ja 7,1 protsenti.

Nordea analüütiku Tõnu Palmi sõnul viitab tarbijate kindlustunde kasv koos korralike arvnäitajatega nagu umbes kuueprotsendiline jaemüügikäibe kasv, uute autode müük jm tugevale sisetarbimisele, mis hinnakasvu ja hõive pidurdumise toel edaspidi järk-järgult aeglustub.

Brutopalk tõuseb panga hinnangul sel aastal 5,6 ja tuleval aastal 5,3 protsenti, suvel oli prognoos 5,6 ja 5,5 protsenti.

Investeeringud kasvavad Nordea prognoosi kohaselt tänavu 0,8 protsenti ja tuleval aastal 4,2 protsenti. Eratarbimiskulutused aga tänavu 3,9 ja tuleval aastal 2,6 protsenti.

Positiivse üllatuse valmistas II kvartalis ekspordi viieprotsendiline kasv, kuigi aastas kokku kasvab eksport panga hinnangul 2,2 ja järgmisel aastal 3,8 protsenti.

„Eksporti toetab edaspidi madal võrdlusbaas. Samas laiemapõhjaliseks vaoshoitud kasvuks avaneb võimalus kõige varem järgmisel aastal. Ekspordi üldisem taastumine võtab rohkem aega ning on võrreldes varasemate tõusufaasidega ka märksa laugem. Selles on oluline roll globaalse kaupade ja toorainenõudluse tõenäolisel allajäämisel ootustele, teenuste kasvaval osakaalul majanduskasvust ning geopoliitilisel ebakindlusel,“ kommenteeris Palm, lisades, et need globaalsed trendid seavad ühtlasi ka piiri ekspordihindade kasvule.

Selleks, et elatustase tõuseks, peab Palm olulisimaks tööturuga seotud struktuurireforme ja tuleviku investeerimisvalikuid.

"Kuivõrd tööturule siseneb varasemate aastate madala sündivuse tõttu üha vähem noori, siis seda olulisemaks muutub nii nende haridustee valik kui ka aktiivne kaasamine hõivesse. Vajame rohkem insenere,“ rõhutas Palm.

Baltimaade majandusi jääb vedama eratarbimine

Raskused globaalse majanduskasvu ja tööstustoodanguga ning euroala madal kasvuväljavaade koos Brexitist ja muudest geopoliitilistest teguritest tulenevate mõjudega seavad piirid ka Balti riikide ekspordi- ja investeeringupõhisele majanduskasvule. Kuigi tarbijad on vaenuliku väliskeskkonna suhtes jätkuvalt immuunsed, võib ekspordipotentsiaali toetamiseks keskpikas perspektiivis vajalike investeeringute puudumisel siinsete majanduste kasvupotentsiaal väheneda.

Eesti, Läti ja Leedu majandused kasvavad tagasihoidlikult – järgmisel aastal vastavalt 2,6 protsenti, 2,8 protsenti ja kolm protsenti. Oodata on inflatsiooni vaikset taastumist, millega kaasnevad ka suurenenud ebakindlusest tulenevad märkimisväärsed kasvuriskid.

Balti riikide avatud majandused liiguvad märgatavas vastutuules, mille allikaks on rahvusvahelise kaubanduse madalseis ning eelkõige arenenud riikide nõrgad kasvuväljavaated. Koos Euroopas maad võtnud geopoliitilise ebakindlusega takistab see paratamatult eksporditulude taastumist ning nendega seotud investeeringuid. Baltimaade majanduskasvu peamiseks mootoriks jääb sisetarbimine.

Lisaks sellele, et arenenud riikide aastakasv on aeglustunud 1,5 protsendi tasemeni, viitavad ka järgmiste aastate väljavaated vaid marginaalsele majandustsüklist tingitud taastumisele. Tootlikkuse ja palkade aeglane kasv pikaajaliselt madalate intressimäärade tingimustes viitab, et majanduskasvu jääb ka edaspidi takistama hulk struktuurseid faktoreid. Lisaks toob Hiina majanduskasvu aeglustumine ja üleminek tootmispõhiselt üha enam teenustepõhisele majandusele kaasa märkimisväärse ülemaailmse trendi, mis seab eksportijate tulud ohtu isegi Baltikumis.

Selle kõigega arvestades on kolmeprotsendiline maailmamajanduse ja rahvusvahelise kaubanduse kasv koos kaupade piiratud hinnatõusuga tõenäoliselt uus reaalsus, millega peab harjuma. Sarnaselt euroalaga eeldatakse ka Balti riikides, et jätkub majanduse taastumise faas, mille allikaks on eelkõige eratarbimine ja olulisel määral ka eluasemeturg.

Balti riikides käib palgaralli

Tänavu kasvavad Leedus brutopalgad võrreldes eelmise aastaga tervelt 8 protsenti, Eesti järgneb umbes kuue protsendiga ja Lätis suurusjärgus 4,5 protsenti. Arvestades piiratud ekspordiväljavaateid, peaks palkade kasv prognoosiperioodi lõpuks langema umbes nelja protsendini aastas.

Kui praegune tarbimishullus vaibub, muuhulgas tööhõive kasvu aeglustumise ja inflatsiooni kiirenemise tõttu, on Balti riikidel ees takistusrada – võidujooks eksporditulu suurendamise nimel ülal kirjeldatud makromajanduslike takistuste juures. Peamised takistused, mis tuleb ületada, et tootlikkus Euroala keskmisele järele jõuaks, on seotud ennekõike investeeringutega teadmistepõhisesse dünaamilisse majandusse ning tööturu struktuursete reformidega. Arvestades madalate intressimäärade püsimist, bilansside tugevnemist ja varade akumuleerumist, on paljulubav ka Baltikumi eluasemeturu prognoos. Oodata on muudatusi Läti eluasemesektori investeeringutes, mis on hetkel EL-is eelviimasel kohal.

Põhjamaade tasemed ühtlustuvad

Tõnu Palmi sõnul prognoosib Nordea üle mitme aasta Põhjamaade majanduskasvude lähenemist.

„Kui Rootsi jõuline majanduskasv edaspidi aeglustub, siis Soome majandus jätkab sisenõudluse toel taastumist. Kiire inflatsiooni ja kinnisvara hinnakasvuga Norra majandusareng on olnud oodatust parem. Järgmisel aastal on oodata ka toornafta hindade järk-järgulist taastumist,“ sõnas Palm.

„Hoolimata tooraineturgude uuest kasvutsüklist võib globaalse kaubanduse kasv jääda soovimatult tagasihoidlikuks. Dünaamiliselt arenevad arenenud riigid panustavad teadmistepõhisele majandusele ja tööstuse digitaliseerimisele, mis toetab konkurentsivõimet ja avab uusi võimalusi ka teenuste ekspordiks,“ lisas Palm.

Euroala majanduse mõõdukas tsükliline kasv jätkub sisenõudluse toel. Inflatsiooni taastumine kogub järgmisel aastal järk-järgult hoogu, samas jääb inflatsioon ka prognoosiperioodi lõpuks hinnakasvu eesmärgile alla. Järgmine aasta kujuneb euroala jaoks kaalukaks valimiste aastaks.

Toimetaja: Merilin Pärli



Steve Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkujaks.Steve Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkujaks.
Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkuma sunnituks

Viimastel kuudel on ametist lahkunud mitu Valge Maja ametnikku ning peastrateeg Steve Bannon ei pruugi nende seas viimaseks jääda. USA meedia hinnangul on vangerdused samm traditsioonilisema Valge Maja poole.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Ruja proovRuja proov
Kirglik Ruja proovisaalis: pidev nääklemine ja vaidlemine väsitab

20. augustil on põhjust pidutseda, sest Eesti iseseisvuse taastamisest möödub 26 aastat. Et peost saaksid osa kõik eestimaalased, teeb ETV vastuvõtult ka teleülekande, kus musitseerib vaid üheks õhtuks kokku tulev ansambel Ruja. 

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.