Nordea langetas tänavuse majanduskasvu ootuse 1,7 protsendile, Baltikumi majandus sõltub eratarbimisest ({{commentsTotal}})

{{1473149322000 | amCalendar}}

Nordea langetas sügiseses majandusprognoosis Eesti majanduskasvu ootuse 1,7 protsendile, suvel ootas pank Eestile 1,9-protsendist majanduskasvu.

Tuleva aasta prognoosi langetas Nordea 0,1 protsendipunkti võrra ja ootab siis Eestile 2,6-protsendilist majanduskasvu.

Tarbijahindade kasvuprognoosi jättis Nordea suvisele tasemele, mille kohaselt kasvavad tarbijahinnad tänavu 0,2 protsenti. Järgmise aasta tarbijahindade kasvuprognoosi on pank langetanud 0,1 protsendipunkti võrra ja kasvuootus on 2,6 protsenti.

Töötuse määr jääb panga hinnangul tänavu 6,3 protsendile, mis järgmiseks aastaks tõuseb 7,4 protsendini. Suvel oli prognoos vastavalt 6,2 ja 7,1 protsenti.

Nordea analüütiku Tõnu Palmi sõnul viitab tarbijate kindlustunde kasv koos korralike arvnäitajatega nagu umbes kuueprotsendiline jaemüügikäibe kasv, uute autode müük jm tugevale sisetarbimisele, mis hinnakasvu ja hõive pidurdumise toel edaspidi järk-järgult aeglustub.

Brutopalk tõuseb panga hinnangul sel aastal 5,6 ja tuleval aastal 5,3 protsenti, suvel oli prognoos 5,6 ja 5,5 protsenti.

Investeeringud kasvavad Nordea prognoosi kohaselt tänavu 0,8 protsenti ja tuleval aastal 4,2 protsenti. Eratarbimiskulutused aga tänavu 3,9 ja tuleval aastal 2,6 protsenti.

Positiivse üllatuse valmistas II kvartalis ekspordi viieprotsendiline kasv, kuigi aastas kokku kasvab eksport panga hinnangul 2,2 ja järgmisel aastal 3,8 protsenti.

„Eksporti toetab edaspidi madal võrdlusbaas. Samas laiemapõhjaliseks vaoshoitud kasvuks avaneb võimalus kõige varem järgmisel aastal. Ekspordi üldisem taastumine võtab rohkem aega ning on võrreldes varasemate tõusufaasidega ka märksa laugem. Selles on oluline roll globaalse kaupade ja toorainenõudluse tõenäolisel allajäämisel ootustele, teenuste kasvaval osakaalul majanduskasvust ning geopoliitilisel ebakindlusel,“ kommenteeris Palm, lisades, et need globaalsed trendid seavad ühtlasi ka piiri ekspordihindade kasvule.

Selleks, et elatustase tõuseks, peab Palm olulisimaks tööturuga seotud struktuurireforme ja tuleviku investeerimisvalikuid.

"Kuivõrd tööturule siseneb varasemate aastate madala sündivuse tõttu üha vähem noori, siis seda olulisemaks muutub nii nende haridustee valik kui ka aktiivne kaasamine hõivesse. Vajame rohkem insenere,“ rõhutas Palm.

Baltimaade majandusi jääb vedama eratarbimine

Raskused globaalse majanduskasvu ja tööstustoodanguga ning euroala madal kasvuväljavaade koos Brexitist ja muudest geopoliitilistest teguritest tulenevate mõjudega seavad piirid ka Balti riikide ekspordi- ja investeeringupõhisele majanduskasvule. Kuigi tarbijad on vaenuliku väliskeskkonna suhtes jätkuvalt immuunsed, võib ekspordipotentsiaali toetamiseks keskpikas perspektiivis vajalike investeeringute puudumisel siinsete majanduste kasvupotentsiaal väheneda.

Eesti, Läti ja Leedu majandused kasvavad tagasihoidlikult – järgmisel aastal vastavalt 2,6 protsenti, 2,8 protsenti ja kolm protsenti. Oodata on inflatsiooni vaikset taastumist, millega kaasnevad ka suurenenud ebakindlusest tulenevad märkimisväärsed kasvuriskid.

Balti riikide avatud majandused liiguvad märgatavas vastutuules, mille allikaks on rahvusvahelise kaubanduse madalseis ning eelkõige arenenud riikide nõrgad kasvuväljavaated. Koos Euroopas maad võtnud geopoliitilise ebakindlusega takistab see paratamatult eksporditulude taastumist ning nendega seotud investeeringuid. Baltimaade majanduskasvu peamiseks mootoriks jääb sisetarbimine.

Lisaks sellele, et arenenud riikide aastakasv on aeglustunud 1,5 protsendi tasemeni, viitavad ka järgmiste aastate väljavaated vaid marginaalsele majandustsüklist tingitud taastumisele. Tootlikkuse ja palkade aeglane kasv pikaajaliselt madalate intressimäärade tingimustes viitab, et majanduskasvu jääb ka edaspidi takistama hulk struktuurseid faktoreid. Lisaks toob Hiina majanduskasvu aeglustumine ja üleminek tootmispõhiselt üha enam teenustepõhisele majandusele kaasa märkimisväärse ülemaailmse trendi, mis seab eksportijate tulud ohtu isegi Baltikumis.

Selle kõigega arvestades on kolmeprotsendiline maailmamajanduse ja rahvusvahelise kaubanduse kasv koos kaupade piiratud hinnatõusuga tõenäoliselt uus reaalsus, millega peab harjuma. Sarnaselt euroalaga eeldatakse ka Balti riikides, et jätkub majanduse taastumise faas, mille allikaks on eelkõige eratarbimine ja olulisel määral ka eluasemeturg.

Balti riikides käib palgaralli

Tänavu kasvavad Leedus brutopalgad võrreldes eelmise aastaga tervelt 8 protsenti, Eesti järgneb umbes kuue protsendiga ja Lätis suurusjärgus 4,5 protsenti. Arvestades piiratud ekspordiväljavaateid, peaks palkade kasv prognoosiperioodi lõpuks langema umbes nelja protsendini aastas.

Kui praegune tarbimishullus vaibub, muuhulgas tööhõive kasvu aeglustumise ja inflatsiooni kiirenemise tõttu, on Balti riikidel ees takistusrada – võidujooks eksporditulu suurendamise nimel ülal kirjeldatud makromajanduslike takistuste juures. Peamised takistused, mis tuleb ületada, et tootlikkus Euroala keskmisele järele jõuaks, on seotud ennekõike investeeringutega teadmistepõhisesse dünaamilisse majandusse ning tööturu struktuursete reformidega. Arvestades madalate intressimäärade püsimist, bilansside tugevnemist ja varade akumuleerumist, on paljulubav ka Baltikumi eluasemeturu prognoos. Oodata on muudatusi Läti eluasemesektori investeeringutes, mis on hetkel EL-is eelviimasel kohal.

Põhjamaade tasemed ühtlustuvad

Tõnu Palmi sõnul prognoosib Nordea üle mitme aasta Põhjamaade majanduskasvude lähenemist.

„Kui Rootsi jõuline majanduskasv edaspidi aeglustub, siis Soome majandus jätkab sisenõudluse toel taastumist. Kiire inflatsiooni ja kinnisvara hinnakasvuga Norra majandusareng on olnud oodatust parem. Järgmisel aastal on oodata ka toornafta hindade järk-järgulist taastumist,“ sõnas Palm.

„Hoolimata tooraineturgude uuest kasvutsüklist võib globaalse kaubanduse kasv jääda soovimatult tagasihoidlikuks. Dünaamiliselt arenevad arenenud riigid panustavad teadmistepõhisele majandusele ja tööstuse digitaliseerimisele, mis toetab konkurentsivõimet ja avab uusi võimalusi ka teenuste ekspordiks,“ lisas Palm.

Euroala majanduse mõõdukas tsükliline kasv jätkub sisenõudluse toel. Inflatsiooni taastumine kogub järgmisel aastal järk-järgult hoogu, samas jääb inflatsioon ka prognoosiperioodi lõpuks hinnakasvu eesmärgile alla. Järgmine aasta kujuneb euroala jaoks kaalukaks valimiste aastaks.

Toimetaja: Merilin Pärli



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema