Nordea langetas tänavuse majanduskasvu ootuse 1,7 protsendile, Baltikumi majandus sõltub eratarbimisest ({{commentsTotal}})

{{1473149322000 | amCalendar}}

Nordea langetas sügiseses majandusprognoosis Eesti majanduskasvu ootuse 1,7 protsendile, suvel ootas pank Eestile 1,9-protsendist majanduskasvu.

Tuleva aasta prognoosi langetas Nordea 0,1 protsendipunkti võrra ja ootab siis Eestile 2,6-protsendilist majanduskasvu.

Tarbijahindade kasvuprognoosi jättis Nordea suvisele tasemele, mille kohaselt kasvavad tarbijahinnad tänavu 0,2 protsenti. Järgmise aasta tarbijahindade kasvuprognoosi on pank langetanud 0,1 protsendipunkti võrra ja kasvuootus on 2,6 protsenti.

Töötuse määr jääb panga hinnangul tänavu 6,3 protsendile, mis järgmiseks aastaks tõuseb 7,4 protsendini. Suvel oli prognoos vastavalt 6,2 ja 7,1 protsenti.

Nordea analüütiku Tõnu Palmi sõnul viitab tarbijate kindlustunde kasv koos korralike arvnäitajatega nagu umbes kuueprotsendiline jaemüügikäibe kasv, uute autode müük jm tugevale sisetarbimisele, mis hinnakasvu ja hõive pidurdumise toel edaspidi järk-järgult aeglustub.

Brutopalk tõuseb panga hinnangul sel aastal 5,6 ja tuleval aastal 5,3 protsenti, suvel oli prognoos 5,6 ja 5,5 protsenti.

Investeeringud kasvavad Nordea prognoosi kohaselt tänavu 0,8 protsenti ja tuleval aastal 4,2 protsenti. Eratarbimiskulutused aga tänavu 3,9 ja tuleval aastal 2,6 protsenti.

Positiivse üllatuse valmistas II kvartalis ekspordi viieprotsendiline kasv, kuigi aastas kokku kasvab eksport panga hinnangul 2,2 ja järgmisel aastal 3,8 protsenti.

„Eksporti toetab edaspidi madal võrdlusbaas. Samas laiemapõhjaliseks vaoshoitud kasvuks avaneb võimalus kõige varem järgmisel aastal. Ekspordi üldisem taastumine võtab rohkem aega ning on võrreldes varasemate tõusufaasidega ka märksa laugem. Selles on oluline roll globaalse kaupade ja toorainenõudluse tõenäolisel allajäämisel ootustele, teenuste kasvaval osakaalul majanduskasvust ning geopoliitilisel ebakindlusel,“ kommenteeris Palm, lisades, et need globaalsed trendid seavad ühtlasi ka piiri ekspordihindade kasvule.

Selleks, et elatustase tõuseks, peab Palm olulisimaks tööturuga seotud struktuurireforme ja tuleviku investeerimisvalikuid.

"Kuivõrd tööturule siseneb varasemate aastate madala sündivuse tõttu üha vähem noori, siis seda olulisemaks muutub nii nende haridustee valik kui ka aktiivne kaasamine hõivesse. Vajame rohkem insenere,“ rõhutas Palm.

Baltimaade majandusi jääb vedama eratarbimine

Raskused globaalse majanduskasvu ja tööstustoodanguga ning euroala madal kasvuväljavaade koos Brexitist ja muudest geopoliitilistest teguritest tulenevate mõjudega seavad piirid ka Balti riikide ekspordi- ja investeeringupõhisele majanduskasvule. Kuigi tarbijad on vaenuliku väliskeskkonna suhtes jätkuvalt immuunsed, võib ekspordipotentsiaali toetamiseks keskpikas perspektiivis vajalike investeeringute puudumisel siinsete majanduste kasvupotentsiaal väheneda.

Eesti, Läti ja Leedu majandused kasvavad tagasihoidlikult – järgmisel aastal vastavalt 2,6 protsenti, 2,8 protsenti ja kolm protsenti. Oodata on inflatsiooni vaikset taastumist, millega kaasnevad ka suurenenud ebakindlusest tulenevad märkimisväärsed kasvuriskid.

Balti riikide avatud majandused liiguvad märgatavas vastutuules, mille allikaks on rahvusvahelise kaubanduse madalseis ning eelkõige arenenud riikide nõrgad kasvuväljavaated. Koos Euroopas maad võtnud geopoliitilise ebakindlusega takistab see paratamatult eksporditulude taastumist ning nendega seotud investeeringuid. Baltimaade majanduskasvu peamiseks mootoriks jääb sisetarbimine.

Lisaks sellele, et arenenud riikide aastakasv on aeglustunud 1,5 protsendi tasemeni, viitavad ka järgmiste aastate väljavaated vaid marginaalsele majandustsüklist tingitud taastumisele. Tootlikkuse ja palkade aeglane kasv pikaajaliselt madalate intressimäärade tingimustes viitab, et majanduskasvu jääb ka edaspidi takistama hulk struktuurseid faktoreid. Lisaks toob Hiina majanduskasvu aeglustumine ja üleminek tootmispõhiselt üha enam teenustepõhisele majandusele kaasa märkimisväärse ülemaailmse trendi, mis seab eksportijate tulud ohtu isegi Baltikumis.

Selle kõigega arvestades on kolmeprotsendiline maailmamajanduse ja rahvusvahelise kaubanduse kasv koos kaupade piiratud hinnatõusuga tõenäoliselt uus reaalsus, millega peab harjuma. Sarnaselt euroalaga eeldatakse ka Balti riikides, et jätkub majanduse taastumise faas, mille allikaks on eelkõige eratarbimine ja olulisel määral ka eluasemeturg.

Balti riikides käib palgaralli

Tänavu kasvavad Leedus brutopalgad võrreldes eelmise aastaga tervelt 8 protsenti, Eesti järgneb umbes kuue protsendiga ja Lätis suurusjärgus 4,5 protsenti. Arvestades piiratud ekspordiväljavaateid, peaks palkade kasv prognoosiperioodi lõpuks langema umbes nelja protsendini aastas.

Kui praegune tarbimishullus vaibub, muuhulgas tööhõive kasvu aeglustumise ja inflatsiooni kiirenemise tõttu, on Balti riikidel ees takistusrada – võidujooks eksporditulu suurendamise nimel ülal kirjeldatud makromajanduslike takistuste juures. Peamised takistused, mis tuleb ületada, et tootlikkus Euroala keskmisele järele jõuaks, on seotud ennekõike investeeringutega teadmistepõhisesse dünaamilisse majandusse ning tööturu struktuursete reformidega. Arvestades madalate intressimäärade püsimist, bilansside tugevnemist ja varade akumuleerumist, on paljulubav ka Baltikumi eluasemeturu prognoos. Oodata on muudatusi Läti eluasemesektori investeeringutes, mis on hetkel EL-is eelviimasel kohal.

Põhjamaade tasemed ühtlustuvad

Tõnu Palmi sõnul prognoosib Nordea üle mitme aasta Põhjamaade majanduskasvude lähenemist.

„Kui Rootsi jõuline majanduskasv edaspidi aeglustub, siis Soome majandus jätkab sisenõudluse toel taastumist. Kiire inflatsiooni ja kinnisvara hinnakasvuga Norra majandusareng on olnud oodatust parem. Järgmisel aastal on oodata ka toornafta hindade järk-järgulist taastumist,“ sõnas Palm.

„Hoolimata tooraineturgude uuest kasvutsüklist võib globaalse kaubanduse kasv jääda soovimatult tagasihoidlikuks. Dünaamiliselt arenevad arenenud riigid panustavad teadmistepõhisele majandusele ja tööstuse digitaliseerimisele, mis toetab konkurentsivõimet ja avab uusi võimalusi ka teenuste ekspordiks,“ lisas Palm.

Euroala majanduse mõõdukas tsükliline kasv jätkub sisenõudluse toel. Inflatsiooni taastumine kogub järgmisel aastal järk-järgult hoogu, samas jääb inflatsioon ka prognoosiperioodi lõpuks hinnakasvu eesmärgile alla. Järgmine aasta kujuneb euroala jaoks kaalukaks valimiste aastaks.

Toimetaja: Merilin Pärli



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: