Eestisse saabunud kvoodipagulastest pole keegi riigist lahkunud ({{commentsTotal}})

{{1473149402000 | amCalendar}}

Kui Lätist on lahkunud pea kõik Euroopa Liidu rändekava alusel rahvusvahelise kaitse saanud inimesed, siis Eesti vastu võetud inimestest ei ole lahkunud keegi.

Sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag kinnitas BNS-ile, et ELi rändekava alusel Eesti vastuvõetud inimestest keegi lahkunud ei ole.

"Kõigile vastuvõetud inimestele või peredele on määratud tugiisik, neile on tagatud eesti keele õpe ja nad on läbinud kohanemisprogrammi. Tööturule sisenemist toetab töötukassa. Vastuvõetud inimeste seas on suur osa lapsi, kelle seast kõik kooliealised käivad koolis," ütles Raag.

Siseministeeriumi pressiesindaja Toomas Viks ütles ERR.ee-le, et Euroopa Liidu rändekava alusel on Eesti tänaseks vastu võtnud 47 sõjapõgenikku.

Viksi sõnul võivad Eestisse saabunud sõjapõgenikud Euroopa Liidu sees reisida, kuid oluline on teada, et rahvusvahelise kaitse staatusega seotud õigused kehtivad neil üksnes riigis, kes nad vastu võtab.

"Seega rahvusvahelise kaitse saanud inimene, kes siseneb mõne teise liikmesriigi territooriumile, ega täida selles teises liikmesriigis viibimise tingimusi, peab tagasi pöörduma sellesse riiki, kuhu ta ümber paigutati ehk riiki, kes võttis inimese ümberpaigutamise raames vastu," märkis Viks.

Viksi sõnul tuleb rahvusvahelise kaitse saajal mõnda teise EL-i riiki elama või tööle asumisel taotleda selle liikmesriigi elamisluba.

Kokku on Läti rändekava alusel võtnud vastu 69 varjupaigataotlejat, kelles viis said pagulasstaatuse ja 18 anti täiendav kaitse.

Läti telekanal LTV teatas eile, et Euroopa Liidu ümberpaigutamiskava alusel rahvusvahelise kaitse saanud 23 inimesest on Lätist lahkunud 21. Läti paigutab Euroopa Liidu rändekava aluse riiki saabuvad inimesed esmalt Mucenieki pagulaskeskusesse, kus nendega viiakse läbi menetlus ning otsustakse, millise staatuse nad saavad.

Läti siseministeeriumi kantsler Ilze Pētersone-Godmane ütles teisipäeval Läti rahvusringhäälingule, et toetuste kärpimine võib olla üks põhjusi, miks pagulased ja täiendavat kaitset saanud inimesed ei kibele Lätiga integreeruma ja otsustavad edasi liikuda Lääne-Euroopasse.

Eesti ametivõimud viivad menetluse läbi enne, kui inimene riiki saabub ning Eestisse saabudes toimetatakse nad kohe edasi neile määratud elupaika.

Eestis saavad sõjapõgenikud toetusi ja hüvitisi samadel alustel, mis iga teine Eesti alaline elanik.

Toimetaja: Karin Koppel, Marek Kuul

Allikas: ERR / BNS



UUDISED
Skandaali tekitanud juubelimünt.Skandaali tekitanud juubelimünt.
Soome iseseisvuse juubelimündil kujutatakse punavangide hukkamist

Soomes on puhkenud terav skandaal seoses rahandusministeeriumi poolt tellitud mälestusmündiga, millega on soovitud mälestada kodusõja katsumusi. Tegemist on esimese väljalaskega müntidesarjast, mis on pühendatud Soome iseseisvuse 100. sünniaastale.

"Foorum"."Foorum".
Koalitsioon: Reformierakond on mitu riigieelarvet defitsiiti lasknud

Valitsuspoliitikud Urmas Reinsalu (IRL) ja Jevgeni Ossinovski (SDE) ütlesid ETV saates "Foorum", et Reformierakonna juhitavad valitsused lasid riigieelarve mitu korda defitsiiti. Saates heitis defitsiit valitsusele ette Reformierakondlane Aivar Sõerd.

USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.
Lõuna-Koreasse saabus USA tuumaallveelaev, pinged piirkonnas kasvavad

Lõuna-Koreasse saabus teisipäeval USA tuumaallveelaev, mis senistel andmetel ei osale USA ja Lõuna-Korea ühisel mereväeõppusel, ütles allikas Lõuna-Korea mereväest.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.