Eestisse saabunud kvoodipagulastest pole keegi riigist lahkunud ({{commentsTotal}})

{{1473149402000 | amCalendar}}

Kui Lätist on lahkunud pea kõik Euroopa Liidu rändekava alusel rahvusvahelise kaitse saanud inimesed, siis Eesti vastu võetud inimestest ei ole lahkunud keegi.

Sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag kinnitas BNS-ile, et ELi rändekava alusel Eesti vastuvõetud inimestest keegi lahkunud ei ole.

"Kõigile vastuvõetud inimestele või peredele on määratud tugiisik, neile on tagatud eesti keele õpe ja nad on läbinud kohanemisprogrammi. Tööturule sisenemist toetab töötukassa. Vastuvõetud inimeste seas on suur osa lapsi, kelle seast kõik kooliealised käivad koolis," ütles Raag.

Siseministeeriumi pressiesindaja Toomas Viks ütles ERR.ee-le, et Euroopa Liidu rändekava alusel on Eesti tänaseks vastu võtnud 47 sõjapõgenikku.

Viksi sõnul võivad Eestisse saabunud sõjapõgenikud Euroopa Liidu sees reisida, kuid oluline on teada, et rahvusvahelise kaitse staatusega seotud õigused kehtivad neil üksnes riigis, kes nad vastu võtab.

"Seega rahvusvahelise kaitse saanud inimene, kes siseneb mõne teise liikmesriigi territooriumile, ega täida selles teises liikmesriigis viibimise tingimusi, peab tagasi pöörduma sellesse riiki, kuhu ta ümber paigutati ehk riiki, kes võttis inimese ümberpaigutamise raames vastu," märkis Viks.

Viksi sõnul tuleb rahvusvahelise kaitse saajal mõnda teise EL-i riiki elama või tööle asumisel taotleda selle liikmesriigi elamisluba.

Kokku on Läti rändekava alusel võtnud vastu 69 varjupaigataotlejat, kelles viis said pagulasstaatuse ja 18 anti täiendav kaitse.

Läti telekanal LTV teatas eile, et Euroopa Liidu ümberpaigutamiskava alusel rahvusvahelise kaitse saanud 23 inimesest on Lätist lahkunud 21. Läti paigutab Euroopa Liidu rändekava aluse riiki saabuvad inimesed esmalt Mucenieki pagulaskeskusesse, kus nendega viiakse läbi menetlus ning otsustakse, millise staatuse nad saavad.

Läti siseministeeriumi kantsler Ilze Pētersone-Godmane ütles teisipäeval Läti rahvusringhäälingule, et toetuste kärpimine võib olla üks põhjusi, miks pagulased ja täiendavat kaitset saanud inimesed ei kibele Lätiga integreeruma ja otsustavad edasi liikuda Lääne-Euroopasse.

Eesti ametivõimud viivad menetluse läbi enne, kui inimene riiki saabub ning Eestisse saabudes toimetatakse nad kohe edasi neile määratud elupaika.

Eestis saavad sõjapõgenikud toetusi ja hüvitisi samadel alustel, mis iga teine Eesti alaline elanik.

Toimetaja: Karin Koppel, Marek Kuul

Allikas: ERR / BNS



Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: