Riigikontroll: õpetajate palgaraha jaotamine vajab reformi ({{commentsTotal}})

Riigikontrolör Alar Karis.
Riigikontrolör Alar Karis. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Riigikontroll leiab, et riigieelarvest omavalitsustele õpetajate palgaks antud raha jõuab üldjuhul õpetajani, kuid süsteem vajab põhimõttelist reformi, sest praegune töötab koolivõrgu korrastamisele vastu.

Liikuda tuleks haridustoetuse sihtotstarbe kaotamise suunas, et muuta see omavalitsuste "sildita tulubaasi" osaks, teatas riigikontroll, lisades, et haridustoetuse sihtotstarve on liiga kitsas. Kuigi üldhariduskoolide pidamine on kohalike omavalitsuste üks olulisemaid ülesandeid, ei saa nad ise vabalt otsustada, kuidas kõige mõistlikumalt selleks antud raha kasutada.

Haridustoetuse, mis 2016. aastal on ligi 237 miljonit eurot ja mis moodustab 14 protsenti omavalitsuse tuludest, kasutusreeglid on omavalitsusele rangelt ette kirjutatud. Raha saab see omavalitsus, kellel on kool, ning kohapeal puudub igasugune võimalus kaaluda toetusraha kasutamise alternatiive.

Riigikontrolli hinnangul võib näiteks olla mõistlikum lastest tühjenev kool sulgeda ja pakkuda haridusteenust koostöös naaberomavalitsusega ning kasutada toetust osalt õpilasveo rahastamiseks, kuid praegu ei ole see lubatud.

Ülereguleerimist on veelgi suurendanud riigi viimaste aastate soov tõsta õpetajate keskmist palka ennaktempos. See palk ületas möödunud aastal riigi keskmist palka juba seitse protsenti ja liigub eesmärgi suunas – ulatuda 2020.aastaks 120 protsendini riigi keskmisest palgast. Õpetajate palgatõus on kahtlemata vajalik, kuid omavalitsustele peab jätma vabaduse ise otsustada, kuidas seda kogukonna huvides parimal moel kasutada, leiab riigikontroll.

Suurem pearaha ei soosi koolide liitmist

Omavalitsusele makstav õpilasepõhine haridustoetus sõltub sellele kinnitatud koefitsiendist. Mõni saab seetõttu õpilase kohta kaks korda enam toetusraha kui teine. Mõte on soodustada koolipidamist ka seal, kus see on mingil põhjusel kallim. Samas soovib riik, et ka koolide arv väheneks ja koolikorraldus muutuks tervikuna kuluefektiivsemaks, milleks on käima pandud koolivõrgu programm.

Riigikontroll on auditi käigus pannud tähele, et just suure toetuskoefitsiendiga omavalitsustel on mitmeid koole, mida annaks ilmselt teistega liita, kuid suurem toetus õpilase kohta seda ei soosi. Haridusministeeriumi väide, et nii soositakse kodulähedase põhikooli säilimist, ei pea paika, sest kodulähedase põhikooli olemust ei ole määratletud, sisuliselt võivad selleks olla kõik olemasolevad koolid. Riigikontrolli hinnangul ei tohiks ühe valdkonna meetmed olla teineteisele suhtes vastanduva mõjuga, sest nii raisatakse koolivõrgu korrastamisel vaid aega ja maksumaksja raha.

Riigil on haldusreformi käigus kavas analüüsida võimalikke muudatusi omavalitsuste rahastamismudelis. See peaks kindlasti puudutama ka haridustoetust. Riigikontrolli hinnangul tuleb liikuda haridustoetuse sihtotstarbe kaotamise suunas, et muuta see omavalitsuste sihtotstarbeta tulubaasi osaks. Samuti tuleb toetuse diferentseerimine omavalitsuste vahel selgemalt seostada kodulähedase põhikooli toetamise vajadusega.

Vaja on paindlikumaid lahendusi

Suurema toetusmäära eesmärk peab olema igal konkreetsel juhul teada ja hariduspoliitiliselt põhjendatud. See ei tähenda õpetajate palgatõusust loobumist, kuna õpetaja palgataset saaks senisest enam mõjutada ka õpetaja palga alammäära kaudu.

Riigikontrolör Alar Karis ütles auditi tulemusi kommenteerides, et on selge, et sildistatud toetusraha ei täida seda eesmärki. "Näiteks ei ole mõtet naabervallaga kokku leppida ja koos tugevamat kooli pidada, sest kui kool sulgeda, omavalitsus haridustoetust enam ei saa."

Auditiaruandes soovitab riigikontroll liikuda haridustoetuse sihtotstarbe kaotamise suunas, et muuta see omavalitsuste nii-öelda sildita tulubaasi osaks. "See motiveeriks omavalitsusi pingutama inimeste jaoks paindlike lahenduste leidmisel. Seejuures ei ole vaja karta õpetajate palgatõusu peatumist, sest õpetaja kohustuslik alampalk on kehtestatud ühtsena üle Eesti. Esialgu peaks kohustuslik alampalk jääma toeks soovitud palgatasemeni liikumisel," rääkis Karis.

Haldusreformi käigus tekkivad suuremad omavalitsused on motiveeritud koolivõrku enam korrastama ja ka suudavad neid otsuseid teha. Valitsus on haldusreformi käigus võtnud suuna integreerida riigieelarvelised toetused tulubaasi, et toetuste sihtotstarbelisuse vähendamisega tugevdada omavalitsuste iseotsustamist. Haridusministeerium on oma seisukohaga - eelistada omavalitsuslike küsimuste üle otsustamisel riigi suuremat sekkuvat rolli - jäänud üksi.

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: ERR



uudised
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

päeva kommentaar
Urmas Vadi

Urmas Vadi: sisemisest ilust

Käisin nädalavahetusel kooli sünnipäeval. Kool sai 60, mina sain talvel 40. Kooli ruumid olid eksimiseni muutunud. Mis aga oli huvitav, et õpetajad olid täpselt sellised nagu 25 aastat tagasi. Mõnda õpilast aga ei tundnud äragi.

Maa 2016. aastal.

Öös üha kirkamalt helenduv Maa kuulutab rumaluse kasvu

Idee mitte kunagi magama minemisest ei pruugi olla nii hea, kui esmapilgul tunduda võib. Endale meelepäraste tegevuste asemel sunniks see tõenäoliselt inimesi lihtsalt rohkem tööd tegema, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: